Pärdi, Heiki. Eesti taluhäärberid. 3. osa. Tänapäev, 2010

Käesolev raamat on kolmas ja viimane album sarjast „Eesti taluhäärberid“. Kokku on nüüdseks avaldatud üle 750 parima taluhäärberi kirjeldused, mis lisavad uusi teadmisi meie taluelamute ja maakultuuri kohta.

Kolmandas raamatus meie kauneimaist talumajadest on varasemast suuremat tähelepanu pööratud Lääne-, Põhja- ja Kesk-Eestile, et tasakaalustada kahe eelmise köite keskendatust Lõuna-Eestile. See samm rikastab üldpilti päris oluliselt. Harju ja Viru rannakülades kujunesid välja omapärased kapteni- ja meremehemajad, mida kõige rohkem näeb Käsmus, kuid leidub ka paljudes teistes külades. Üllatavalt palju esinduslikke taluelamuid on 1920.–1930. aastail ehitatud Hiiumaal.

Album sisaldab ligi 300 foto vanematest ja uuematest aegadest, tutvustused on lisaks eesti keelele ka saksa ja inglise keeles.

Laar, Mart. 101 Eesti ajaloo sündmust. Varrak, 2010

Kirjastuselt Varrak hakkab ilmuma uus raamatusari „101 Eesti...“, mis käsitleb ülevaatlikult Eesti kultuuri, ajalugu, loodust jm teemasid. Iga raamatu autor on oma valdkonna tunnustatud spetsialist, kes on raamatusse valinud 101 just tema jaoks kõige olulisemat sündmust või märksõna.

Sarja avaraamat on Mart Laari koostatud „101 Eesti ajaloo sündmust“. Teos algab esimeste inimeste jõudmisest Eesti alale ja lõpeb meie lähimineviku sündmustega, nagu Eesti astumine Euroopa Liitu ja NATO-sse, hõlmates nõnda Eesti loo kogu tema ulatuses ja olles heaks sissejuhatuseks sarja järgmistele raamatutele.

Raamat on rikkalikult illustreeritud tänapäevaste ja arhiivifotode, kunstiteoste reproduktsioonide, kaartide, jooniste jpm-ga.

Nõlvak, Valentine. Ellujääja mälestused. Varrak, 2010



Nende mälestuste kirjapanija sündis 1914. aastal Pihkvas riigiametniku perekonnas. Pärast punaste võimuletulekut Venemaal põgenes perekond Eestisse. Valentine oli alles nelja-aastane, kui ta ema haigeks jäi ja suri. Isa abiellus uuesti, mõne aja pärast haigestus temagi raskesti ja varsti jäid pere kolm last ka ilma isata. Mõneks ajaks sattusid nad võõrasema meelevalla alla, peagi lahkus aga elust ka võõrasema ning saatus pillutas õed-vennad mööda ilma laiali.

Valentine elutee viis ta Saksi ja hiljem Muraste lastekodusse, sealt edasi Tallinna kooli, tallu kasulapseks, uuesti lastekodusse ja siis Saku majanduskooli. Pärast kooli lõpetamist algas iseseisev elu – töötamine ja tööotsingud nii maal kui linnas. Tööpuudus oli suur ja ajad rasked, eriti varata ja sugulasteta noore inimese jaoks.

Kuid Valentine oli ellujääja – ta oli lahtiste töökätega, erksa loomingulise vaimuga, vankumatu õiglustundega ja söakas, paiguti suisa hulljulge. See aitas tal alati edasi minna, hoolimata kõigist ränkadest katsumustest. Elujulgus, leidlikkus, töökus ja õiglane meel olid talle toeks nii Siberi vangilaagris, kuhu ta valekaebuse põhjal sattus, kui ka pärast Siberist tagasitulekut.

Parek, Lagle. Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan. Mälestused. Kunst, 2010

Kui Toomas Hendrik Ilves kõneles 2008. aastal Eesti iseseisvuse taastamise päeval loomeliitude esindajatele, siis lausus ta lõpetuseks: „Armas Lagle, sinule tahan ma pühendada oma kõne viimased sõnad. Truudus põhimõtetele ajal, mil lihtsalt „ära elamine“ oli lihtsaim võimalus, andis sulle nii ränki üleelamisi kui ülendust.“

Elu on lihtne, kui pead oma põhimõtetest kinni, arvab Lagle Parek ise. See lihtne elu, millest ta oma mälestusteraamatus talle omasel otsekohesel moel kirjutab, on paljudele meist ometi otsekui sümbol. Õieti mahub sellesse kaugelt rohkem kui üksainus elu.

Koos äsja ilmunud Elsbet Pareki eluraamatuga „...ja põlvest põlveni kajab“ moodustub mitme põlvkonna lugu – ühe perekonna hoiakute, valikute ja saatuse lugu, mis algab möödunud sajandi hakul ja toob tänapäeva välja ning on iseäranis tihedasti seotud Eesti riigi looga.


Mandel, Mati. Kogu tõde Hirmus-Antsust? Eesti Ajaloomuuseum, 2010

Eesti Ajaloomuuseumi teaduril Mati Mandelil valmis järjekordne raamat, uurimus Hirmus-Antsuna tuntud metsavennast Ants Kaljurannast. Ants Kaljuranda võib temaga seostatavate legendide tõttu pidada tõeliseks 20. sajandi keskpaiga Rummu Jüriks. Raamatu autori üks soove oligi selgitada, paljud neist legendidest ka tõele vastavad. Eesmärgiks oli ka teada saada, milline oli Ants Kaljurand ning ka tema salga liikmed inimestena. Raamatus käsitletakse põgusalt teisigi sõjajärgsel ajal Põhja-Pärnumaal tegutsenud metsavennasalku.

Autor on uurimuse koostamisel kasutanud NKVD uurimistoimikuid, EKP materjale, aga ka Ants Kaljuranna kaasaegsete mälestusi.

Tohvri, Erik. Laenatud rõõmud. Varrak, 2010

Raha ja rikkus on inimesi alati enda poole tõmmanud. Eestlastele tundus pikka aega võõrvõimu all elades rikkus vaid elukauge ja kättesaamatu mõistena, aga pärast taasiseseisvumist suhtumine muutus. Paljud nägid just elamuehituses võimalust lihtsalt ja kiiresti rikkaks saada. Seni tagasihoidlikult ja silmapaistmatult elanud Mart Ungasele kukkus justkui taevast kätte võimalus kinnisvaraarendajaks hakata, kui ta ootamatult oma onu pealinna lähistel asuva talumaa ainupärijaks osutus. Paraku tegi ootamatult saabunud majanduskriis algul roosilisena tundunud plaanidesse oma korrektiivid, mida kogemusteta ja heauskne ettevõtja ei osanud ette näha. Kriis hakkas sedamaid pigistama nii kinnisvaraarendajat Mart Ungast kui ka neid, kes tema rajatud ridamajja eluasemed ostsid. Lisaks aga selgus, et leidub inimesi, kes on rikkaks saamise nimel kõigeks valmis.

Paas, Heini. August Weizenberg. Kunst, 1999

Eesti esimese professionaalse skulptori August Weizenbergi (1837-1921) kunstnikuks kujunemist, loomingulist arengut ja eluteed käsitlev põhjalik monograafia on autori pikaajalise uurimistöö märkimisväärne tulemus. Monograafia eesmärgiks on olnud anda Weizenbergist kui isiksusest terviklik pilt, jälgida teda kujundanud tegureid, tema seost tolleaegse Euroopa kunstieluga ja muidugi ka ühiskonna ja kultuurielu arenguga Eestis.

Laar, Mart and Marko Mihkelson. The power of freedom: Central and Eastern Europe since 1945. Unitas Foundation, 2010

Mart Laar’s book „The Power of Freedom“ offers an unprecedentedly compact overview of the history of Central and Eastern Europe since 1945.

The book covers topics ranging from Red Terror and anti-commumist resistance in Eastern Europe to reasoning why communism fails and freedom works, all delivered by a historian from the isolated side of the Iron Curtain. Additionally, Mart Laar’s role at the epicentre of economic reforms as Estonia’s Prime Minister provides a basis for particularly insightful analyses on post-communist reforms and European integration.

Toona, Elin. Ella. Kultuurileht, 2008

Elin Toona, Ernst Enno tütretütar, on väliseesti kirjanik.

Toona, Elin. Rõõm teeb taeva taga tuld : Ernst Enno. Ilmamaa, 2000

Ernst Enno ja tema perekonna lugu. Ernsti abikaasa Ella ning tütre Liki meenutuste järgi koostanud lapselaps Elin-Kai Toona (Gottschalk).

Joonsalu, Mare ja Tiiu Talvistu. Pallas. Tartu Kunstimuuseum, 2010

Raamat on pühendatud legendaarsele kunstikoolile, tema õppejõududele ja kasvandikele. Autorite eesmärgiks on näidata läbi kunsti Pallase õpetajaid ja õpilasi, nende loomingu muutumisi ajas ning iseloomustada ajastut, mis neid muutusi soodustas. Raamatu tekstiline osa käsitleb kooli eellugu, arenguid 1920. ja 1930. aastatel, erinevusi ja muutumisi, kus enam tähelepanu koondub kunstnike Eesti Vabariigi aegsele loomingule. Vaadeldakse ka sündmusi 1940–1944, mis tõid kaasa segaduse ja suured kaotused. Raamatu lisades on mahukas ajatabel eesti ja inglise keeles, mis koondab teavet Eesti ja Euroopa kultuuri- ja ajaloosündmustest. Esmakordselt on avaldatud kunstikooli Pallas õpilaste täielik nimekiri nii alfabeetilises kui ka kronoloogilises järjestuses.

Kasekamp, Andres. A history of the Baltic States. Palgrave Macmillan, 2010

Nicolle, David. Lake Peipus 1242: battle of the ice. Osprey Publishing, 1996

Märkmed: