ÜEKNi täiskogu koosolek Lundis
Uued tuuled väliseestlaste tegemistes
Ülemaailmse Eestlaste Kesknõukogu (ÜEKN) täiskogu koosolekust 15.-16. aprillil Lundi Eesti Majas võtsid osa 11 liikmesmaa delegaadid, külalistena eesti organisatsioonide esindajad Taanist, Soomest ja Kasahstanist. Esmakordselt ÜEKNi ajaloos osalesid koosolekul ja tervitasid saalis viibijaid koguni kaks EV suursaadikut – Jaak Jõerüüt Stockholmist ja Meelike Palli Kopenhaagenist. Lisaks neile oli palju kuulajaid, kuna tegemist oli avaliku üritusega. Koosoleku juhatajateks valiti Aho Rebas ja Leelo Pukk ning sekretäriks Meeli Bagger.
Tavapäraselt alustati peale tervituskõnesid liikmesmaade eelmise aasta tegevusaruannete kuulamisega, mis võtsid kahjuks suurema aja koosolekust.
Plaanis olnud James Tusty ja Maureen Castle Tusty filmi ”Songs of Defianse” vaatamine ebaõnnestus DVD halva kvaliteedi tõttu. Kuna leiti, et laulupidusid tutvustav film võiks siiski pakkuda huvi laiemale vaatajaskonnale, siis jäeti toetusavalduse rahuldamine või mitte rahuldamine uue juhatuse otsustada.
ÜEKNi tegevussuunad lähitulevikus
Lundis arutati millised ülesanded võiksid olla ÜEKNil tulevikus. Sooviti tugevdada omavahelist koostööd, luua suhteid võimalike uute asukohamaadega ja Eesti organisatsioonidega, kellel on ÜEKNiga sarnased huvid ja sihid. Jätkuvalt on vaja korrastada ÜEKNi arhiive.
Mõnedes liikmesmaades tekitab juba täna probleeme eesti keele kasutamine teise ja kolmanda põlvkonna seas. Leiti, et kakskeelsetele eesti päritoluga inimestele tuleb võimaldada osavõtt nii juhatuse tööst kui muust tegevusest ja siin ei tohiks keeleoskus olla piiranguks. Näiteks Austraalias toimuvad juba täna paljud üritused eesti meeles, kuid inglise keeles.
Samuti võiks asukohamaad mõelda, kuidas oma pidulikel üritustel (nt Eesti Vabariigi aastapäev) pidada huvitavamaid ja ajakohasemaid kõnesid, mis rohkem noortes huvi ja tundeid tekitaksid. See teema vajab kindlasti edasi arendamist ja koosolek soovitas, et see võiks muuhulgas arutlusele tulla Tallinnas Rahvusraamatukogus 30. sept. kuni 1. okt. toimuval teisel Rahvuskaaslaste kongressil. Aho Rebase sõnul on seal päevakorras ette nähtud arutelu selle üle, kuidas luua kontakte uusväljarändajatega Eestist ja kuidas neid rohkem Eestiga ning olemasolevate väliseesti organisatsioonidega siduda.
ÜEKNi ajaloo kirjutamine
Jüri Estam andis ülevaate ÜEKNi ametliku ajaloo kirjutamise protsessist, millega ta alustas tööd 2009. a. Loodetavasti võime valmis raamatut enda käes hoida 2012. a. alguses. Estami sõnul saab raamat olema paljude fotodega ja mahukas, kuna ÜEKNi ajalugu on olnud väga liigendatud ja on sisaldanud palju eri perioode. Samuti leidis ta, et raamatu kirjutamiseks oli käes viimane aeg. Esiteks ei tunne me ise ÜEKNi ajalugu ja teiseks on järjest raskemaks muutunud näiteks fotodelt inimeste tuvastamine.
Estam on külastanud arhiive USAs, Kanadas, Rootsis ja Tallinnas ning teinud palju intervjuusid. Esimene, üle 400 lk mustand, on juba antud ÜEKNi esimehele Jaak Juhansoole tutvumiseks. Hetkel tegeleb Jüri käsikirja puhtaks kirjutamisega, selekteerib välja fotosid ja plaanib saata suvel valmiva teose osasid asjaosalistele kontrollimiseks ja paranduste tegemiseks. ÜEKNi ajalugu ilmub esialgu eesti keeles.
ESTOde tulevik
ÜEKNi kohustus on otsustada, kes ESTOsid korraldavad ja kus ning kas. Saksamaa sai loa korraldada X ESTO. Münsteri ESTO oleks võinud olla viimane, aga seal aset leidnud Rahvuskongress otsustas, et ESTOd võiksid edasi toimuda. ”Hetkel on ESTOde korraldmine või mitte korraldamine nagu liivatera kinga sees, mis hõõrub. Minu arust on ESTOde aeg läbi, kuigi ma varem arvasin vastupidi. Mitu aastat on räägitud, et kas ESTOt oleks võimalik teha koos Lääneranniku Eesti Päevadega USAs”, ütles ÜEKNi esimees Jaak Juhansoo. Tal on olnud kontakt San Francisco Eesti Seltsi esimehe Ingrid Arulaidiga ja ta on tutvunud nende eelarve ja programmiga ESTOks 2013. Kuid hetkel pole siiski piisavalt informatsiooni, et lõplikku otsust ESTO 2013 toimumise või mittetoimumise üle langetada.
Jaak Juhansoo ja Aho Rebas plaanivad minna augustis 2011. a. Lääneranniku Eesti Päevadele Portlandi, et kohapeal korraldajatega seda küsimust arutada ja selgust saada, kas on võimalik neid kahte üritust ühendada.
Jüri Linask USAst leidis, et see pole ÜEKNi asi öelda, et ESTOsid enam ei tehta. Ta pakkus välja, et ESTO võiks tänapäeval olla ülemaailmne küllakutse suurematele kohalikele üritusele. Toomas Ojasoo Inglismaalt arvas, et võiksid toimuda EUSTOd, s.o. väiksemad ESTOd või Estivalid Euroopas, kuna inimesed ei tule enam kokku ülemaailmselt nii suurel hulgal. Arvi Vainomäe Austraaliast soovitas ESTO pidulikult lõpetada mingil viisil, nt järgmisel ÜEKNi koosolekul Eestis.
Väliseestlaskonna koostöö
Tõhustamaks väliseestlaskonna omavahelist koostööd, pakkus Hain Rebas oma ettekandes välja luua uus kvaliteetne ülemaailmne ja mitmekeelne väliseesti internetiportaal. Sama teemat arutati mõned nädalad varem ka Rootsi Eestlaste Liidu (REL) esinduskogul, kus moodustati neljaliikmeline RELi töögrupp, kuhu kuuluvad Jüri Estam, Aho ja Hain Rebas ning Taave Vahermägi.
Lundis tegi Hain Rebas ettepaneku moodustada ÜEKNi töögrupp, mis selgitaks väliseestlaste vajadusi ja soove infovahetuse osas, samuti väliseesti ajalehtede jätkusuutlikkuse ja kaasajastamise võimalusi, päästmaks neid enneaegsest tegevuse lõpetamisest. ÜEKNi töögrupi liikmeteks pakkus ta RELi poolt ülalpool mainitud inimesi ning soovis, et ÜEKN eraldaks toimkonnale stardiraha suuruses 10 000 USA dollarit.
Vaheraport esitatakse sügisel Rahvuskaaslaste kongressil Tallinnas. Haini arvates võiks loodav portaal koosneda kolmest peakomponendist: kohalik info ürituste kohta, toimetatud lühiuudised ilma kommentaarideta ning parimate ajakirjanike ning teadlaste arvamused ja analüüsid (nagu omal ajal oli Müncheni raadio). Juba ettekande käigus esitati Hain Rebasele väga palju küsimusi ning leidis aset üleüldine elav diskussioon.
Toomas Ojasoo leidis, et välja pakutud liikmetega töögrupp ei saa olla erapooletu, kuna Rootsi poolelt oleks liialt suur ülekaal. Marju Rink-Abeli sõnul oli ka Eesti Rahvuskomiteel Ühendriikides sarnane ettepanek, aga nende arvates peaks selline töögrupp eelkõige koosnema väliseesti ajalehtede esindajatest, kuhu vajadusel kaasatakse inimesi juurde. Hain Rebase visiooni kohaselt moodustaksid ajalehed kindla osa sellest mida uuritakse ja kaasata tuleks kindlasti Kanada Eesti Elu veebilehe toimetaja Vaado Sarapuu ja teisi, kes antud probleemidega kursis on. Laas Leivat leidis, et
www.eesti.ca portaaliga mittearvestamine oleks rumal.
Mitmetele delegaatidele k.a. allakirjutanutele tundus veel ühe portaali loomine ülearune ja liialt kulukas ettevõtmine. Küsiti, kas ei võiks juba olemasolevaid kodulehekülgi ja portaale paremini ära kasutada ja edasi arendada? Samuti polnud paljud kindlad, kas eestlased üle maailma on üldse huvitatud igapäevaselt lugema eri maade kohalikke uudiseid.
Küsimusi kerkis portaali sõltumatuse ja vastutuse üle, kelle töögrupiga on tegu (kas iseseisva või ÜEKNi omaga), kas koostöö portaaliga oleks ühe- või kahepoolne ja kuidas seda kõike majandatakse. Leiti, et loomulikult on ajakirjanduslik sõltumatus taolise portaali puhul ülitähtis. Hain Rebase arvates peaks kogu vastutus asuma väljaspool Eestit. Esialgu puudub RELi töögrupil konkreetne äri- ja ajaplaan ning veel ei teata, kes portaaliga reaalselt tegelema hakkavad. Jüri Estam leidis, et on absurdne, et viies väliseesti ajalehe toimetuses raisatakse aega ja resursse Eesti uudiste vahendamisega. Palju mõtekam oleks need jõud omavahel ühendada ja ratsionaliseerida. Kivi on pandud veerema, ideed on tutvustatud ja ees ootab pikk ning raske töö. Aho Rebas avaldas lootust, et loodav töögrupp suudab ehk sügiseks anda juba konkreetsemaid vastuseid esile kerkinud küsimustele.
Peale pikka arutelu otsustas ÜEKNi koosolek moodustada töögrupi kuhu peale RELi töögruppi liikmete kuuluksid iga veel tegutseva väliseesti ajalehe või ajakirja esindajad, kusjuures lehed ise otsustavad kas ja kes neid töögrupis esindavad. Esimene kokkusaamine võiks toimuda sügisel Tallinnas Rahvuskaaslaste kongressil. ÜEKNi uuele juhatusele anti volitus eraldada kuni 5000 USA dollarit loodud töögrupi tegevuseks, eeldusega, et töögrupp esitab eelnevalt korraliku eelarve. Kahtlemata oli tekkinud arutelu igati vajalik, kuid põhiprobleem on senini veel defineerimata. Välja on pakutud üks lahendus, küsimus on aga – lahendus millele?
Päevakorda kuulusid veel ÜEKNi 2010. a. tegevus- ja majandusaruannete, revisjonikomisjoni ja ÜEKNi esindaja Eestis ettekannete ära kuulamine ja kinnitamine. Samuti võeti teatavaks 2011. a. tegevuskava ja eelarve. Valiti uus ÜEKNi juhatus. Senine esimees Jaak Juhansoo oli nõus oma tööd jätkama. Juhansoo mainis, et ametisse astudes oli tal kolm soovi, mis kõik pole veel täidetud ja seepärast peab ta edasi võitlema. Valmimas on ÜEKNi ajaloo raamat, kuid otsustamata on veel ESTOde tulevik ning samuti oleks vaja leida ÜEKNile uus esimehe kandidaat.
ÜEKNi täiskogu koosolek toimub 2012. aastal 13.-14. aprillil Eestis. Selle raames oleks mõeldav korraldada sümpoosium, kus muuhulgas võiks esitlusele tulla Jüri Estami poolt kirjutatud ÜEKNi ajaloo raamat.
KRISTEL SARRIK ja MEELI BAGGER
