Koosoleku avas koolikomitee esinaine Elle Rosenberg tervitustega. Koosoleku juhatajaks valiti Elle Rosenberg ja protokollijaks Tiina Maripuu-Talbot.
Elle Rosenberg esitas lühikese kokkuvõtte möödunud kooliaasta tegevusest:
„Eesti koolid Torontos on õppeasutus tegevusaladega: algkool, keskkool, gümnaasium ja keelekursused täiskasvanutele. Aasta jooksul toimusid traditsiooniliste üritustena koolide ava- ja lõpuaktused, jõulupuud, omaloominguõhtu, vabariigi aastapäeva aktused, emadepäev ja väljasõit Kingstoni ja Ottawasse. Korraldati pedagoogilised õppepäevad möödunud ja ka sellel sügisel. Majandusliku lünga täitmiseks korraldati kaks tuluõhtut: „Haldjate öö“ ja „Säravad tähed“, mis õnnestusid hästi.
Eesti Maja toetusega (Kreemi Fond) saime uute raamatute jaoks 11. klassiruumi uued nägusad raamatukapid. Koos Eesti Majaga saame uue ja kiire internetiühenduse.
Kahjuks pean märkima, et õpilaste üldarv on natuke langenud. Kokku on algkoolis, keskkoolis, gümnaasiumis ja keelekursustel 135 õpilast. Kevadel oli koolide lõpetajate üldarv 47. Nendest algkooli 50. lennus — 21, keskkooli 36. lennus — 13 ja gümnaasiumi 20. lennus — 8. Seega oli kevadel eesti koolide lõpetanute üldarv alates kooli algusest 1949. a-st 2345 last. Käesoleval õppeaastal on esimestes klassides 46 õpilast.
Vaatamata laste arvu kahanemisele on eesti koolide osatähtsus eesti keele ja eestluse säilitamisel Torontos ja ümbruses püsiv ja lastevanemate poolt hinnatav.
Lasteaia lõpetas kevadel 17 last, kellest 11 tulid edasi algkooli esimesse ja eriklassi.
Eesti ühiskond hindab koolide tööd. Seda kinnitavad mitmete organisatsioonide ja isikute toetused mitte ainult õppetegevuse jaoks, vaid ka koolide lõpetajate autasustamiseks.“
Toronto Eesti Seltsi revisjoni poolt revideeritud aruanded esitas koolide laekur Tiina Martjak. Tänu eesti organisatsioonide toetusele lõppes kooliaasta väikese ülejäägiga.
Algkoolis on kooliaastal 32 kooliõhtut, keskkoolis ja gümnaasiumis 29, keelekursuslastel 18. Täiendusalgkool — koolijuhataja Tiiu Kajak, õpetajad: esimene klass — Leena Rosenberg, esimene eriklass — Lydia Ritso-Kadai, teine klass — Eve Järve, kolmas klass — Monika Kolga, neljas klass — Lia Kaljurand, viies klass — Kai Kiilaspea, kuues klass — Erika Kessa, lauluõpetajad Eveli Kõrre ja Georg Iltal, keelekursused — Piret Komi ja Tiia Remmelkoor.
Täienduskeskkool ja gümnaasium: koolijuhataja — Edgar Marten, esimene klass — Priit Nikker, teine klass Ene Timmusk, kolmas klass — Erika Kessa, gümnaasiumiklass — Kai Kiilaspea, arvutiklass Mari Ann Tammark, rahvatantsuklass — Allan Liik ja Paul Marley, lauluklass — Reet Lindau-Voksepp.
Koolide tuluõhtu toimub 12. aprillil 2003. Toetuste saamiseks tuleb jätkuvalt pöörduda eesti organisatsioonide poole, et vältida õppemaksu järsku suurenemist.
Kinnitada õppemaksu suuruseks $200.00 esimese lapse pealt õppeaastas. Teise lapse pealt $100.00, kolmanda lapse pealt $50.00; neljas laps on õppemaksust vabastatud. Õppemaksu suuruseks pärast 19. oktoobrit on $225.00.
Täisealiste eriklassi (keelekursused) õppemaks on $225.00, pärast 19. oktoobrit $250.00. Neile keelekursuslastele, kelle perest õpib teisi liikmeid täienduskoolides, on õppemaksu suuruseks $200.00.
Katta õppeasutuse tegevus, nagu varemail aastail, tsiviilvastutuse kindlustusega.
Jätkata Eesti Haridusministeeriumiga tihenevat koostööd uute õpikute ja muu õppematerjali vahendamiseks.
Jätkata ja arendada audio-visuaalset õppemetoodikat ja arvutiklassi kasutamist. Korrastada kooli raamatukogu, seada sisse raamatulaenutamise teenindus lastele ja vanematele. Hoida õpperaamatukogu kergesti kättesaadav õpetajatele ja õpilastele.
Tihendada koostööd lastevanemate ja kooli vahel. Korraldada lahiste uste päevi kooliõhtutel.
Korraldada õppeaasta alguses koos Eesti Majaga tulehäire proov.
Jätkata koolide väljasõitude korraldamist kevadel keskkooli, gümnaasiumi ja algkooli lõpuklassi õpilastele.
Järgneval sõnavõtul kergitati koolijuhatajate Tiiu Kajaku ja Edgar Marteni poolt üles idee eriklassi staatuse muutmiseks. Senine, mitme erineva vanuse ja teadmiste tasemega õpilaste õpetamine mitu õppeaastat samas klassis ei ole osutunud tulemuslikuks. Kuna lasteaiast tulev järelkasv on keeleliselt nõrgenenud, nagu laste ja noorte keeletase üldiselt, oleks soovitav:
luua uute õppekavadega kolme-õppeaastane keelekümbluse programm, kus igal kooliaastal oleks kasvav õppekava erineva õpetaja juhtimisel. Arvestades väiksemaarvulist klassi, peaks olema võimalik suunata kolmas eriklass kas algkooli neljandasse või siis kolmandasse klassi. Sel puhul ei oleks õpilaste vanusevahe märgatav.
Seega tuleb propageerida ja selgitada lasteaia lastevanematele, et eesti kool on avanud uued võimalused eesti keele edasiõppimiseks igale lasteaia lõpetajale.
Sellega seoses tekkiv ruumide küsimus laheneb, kui teisipäevaõhtused keelekursused viia esmaspäevale. See vabastaks noorteruumi uuele eriklassile ja annaks võimaluse kursuslatel osalemiseks keskkooli ja gümnaasiumi rahvatantsu- ja ühistundisdes.
Edgar Marteni ettepanek avada 2003 sügisel uus esimene eriklass ja senine eriklass muuta uue õppekavaga 2. eriklassiks kinnitati üksmeelselt. Samuti kinnitati ka laekuri poolt ettekantud eelarve ja kirjastusfondi aruanne, mille esitas Liis Truuvert.
Järgnevad valimised läksid sujuvalt ja kiiresti. Esinaiseks valiti ühel häälel tagasi Elle Rosenberg. Juhatusse — Toomas Kald, Anne Liis Keelmann, Hans Lupp, Tiina Martjak, Anne Osso, Ingrid Sepp-Jaenes, Tiina Talbot, Liis Truuvert ja Linda Vaikla.