Rahandusministeerium tuletab meelde, et uuest aastast hakkavad kehtima järgmised muudatused:
Kodualune maa vabastatakse maamaksust. Maksuvaba on maa, millel asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele. Kohalduv maamaksuvabastus toimub automaatselt. Maksuvabastus on tihedama asustusega kohtades kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses.
Kohalikele omavalitsustele kompenseeritakse maamaksu laekumise vähenemine tulumaksu määra tõstmisega. Neile laekuv tulumaksumäär tõuseb 2013. aastal 0,17 protsendipunkti võrra 11,57 protsendini ning 2014. aastal 0,03 protsendipunkti võrra 11,6 protsendini. Samuti saavad omavalitsused lisaraha 990 000 eurot maamaksuvabastuse haldamiskulude katmiseks.
KOVide laenupiirangu kehtivus pikeneb. Järgmisest aastast kuni 2017. aastani jääb kohalikele omavalitsustele kehtima netovõlakoormuse suurendamise piirang. Kuni 2016. aasta lõpuni ei tohi omavalitsuste netovõlakoormus tõusta üle 60 protsendi. Sätte eesmärk on võimalike finantsriskide vähendamine ning eelarvepositsiooni kindlustamine.
Keskkonnatasud jaotatakse ühtlasemalt. Jõustuvad keskkonnatasude seaduse muudatused, millega vähendatakse üleriigilise tähtsusega maardlatest otse kohalikule omavalitsusele laekuvate keskkonnatasude osakaalu. Üleriigilise tähtsusega maardla asukohaga omavalitsusele hakkab järgmisest aastast laekuma 25 protsenti 2011. aastal kehtinud tasude määrast. Järgneva nelja aasta jooksul kompenseeritakse omavalitsustele osaliselt tasu määra vähenemine. Omavalitsuste tulubaas sellega ei vähene. Kaevandamisõiguse tasu ja sellega seotud vee erikasutuse tasu osa vähendamisest vabanev raha suunatakse riigieelarvega tasandusfondi kaudu tagasi omavalitsustele.
Jõustub 2013. aasta riigieelarve seadus. 2013. aasta eelarves on plaanitavad kulud 7,7 miljardit eurot ja prognoositavad tulud 7,5 miljardit eurot. Eelarves on olulisel kohal sotsiaalse turvalisuse suurendamine – kasvavad pensionid, vajaduspõhised lastetoetused, töötutoetused ning ravikindlustuse kulud Haigekassa eelarves. Suurenevad ka valitsemisalade palgafondid 4,4 protsenti, mille jaotuse ametiasutuste vahel otsustab iga minister. Tegevusalade lõikes on kulud püsinud aastate lõikes stabiilsena ning suuremaid muudatusi ei toimu ka 2013. aastal. Võrreldes teiste EL riikidega panustame jätkuvalt enam haridusse, kultuuri ja riigikaitsesse. Valitsussektori eelarve on 2013. aastal tasakaalu lähedal, kuid veel 0,7 protsendiga SKPst puudujäägis. Prognoositav võlakoormus on 12 protsenti SKPst, millest EFSFi mõju on 4,3 protsenti. Üldine maksukoormus langeb 2013. aastal 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase.
Tubakaaktsiis tõuseb 6 protsenti. 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisimäära 10%lise tõus hajutatakse kahele aastale, et maandada hinnatõusuga kaasnevaid salaturu riske. Aastatel 2013 ja 2014 tõstetakse sigarettide aktsiisi kokku ligikaudu 12 protsenti, et saavutada Euroopa Liidus 2014. aastal jõustuv alammäär 90 eurot 1000 sigareti kohta. Seega asendatakse sigarettide aktsiisi 10 protsendiline tõus 2013. aastal 6 protsendilise aktsiisitõusuga nii 2013. kui 2014. aastal. 2013. aastal tõuseb sigarettide aktsiisi alammäär praeguselt 80 €/1000 sigareti kohta tasemeni 84,8.
Kehtima hakkavad käibemaksuseaduse muudatused, millega ühtlustatakse nõuded arvetele ja teenuse käibe tekkimise määratlust Euroopa Liidus kehtivate nõuetega, mis puudutab mittemaksukohustuslasele autode, lennukite ja laevade üürile, rendile või kasutusse andmist. Edaspidi tuleb teenus maksustada kohas, kus on kliendi asukoht või elukoht.
Kehtima hakkab riigihangete seaduse muudatus, millega tekib kohustus võimaldada pakkumuste ja taotluste elektroonilist esitamist vähemalt 50 protsendi ulatuses hankija eelarveaastal planeeritavate riigihangete rahalisest mahust.
Jõustub majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping. Lepingu eesmärk on kindlustada majandus- ja rahaliidu majanduslikku alust võttes vastu eeskirjad liikmesriikide eelarvedistsipliini tugevdamiseks fiskaalkokkuleppe abil ja tõhustada liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimist ning parandada euroala juhtimist.
http://european-council.europa...
Rahandusministeerium jätkab uue eurotoetuste perioodi planeerimist. Perioodi 2014-2020 eurotoetused suunatakse hariduse, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks. Esialgse rahastamiskava ehk vahendite jaotuse valdkondade vahel esitab rahandusministeerium valitsuskabinetile aruteluks 2013. aasta I kvartalis.