Austria legendaarne psühhiaater ja neuroloog Viktor Frankl, logoteraapia nimelise teooria looja, soovitas kunagi katsetada huvitavat mentaalset trikki – elada uuel aastal nii, nagu oleks meile antud võimalus korrata eelmist aastat. Mida teeksime sel juhul teisiti? Kas suudaksime tehtud vigu vältida; spontaanselt langetatud rumalatest otsustest hoiduda?
Võimalik, et see idee on leidnud rakenduse filmis Groundhog Day, kus Bill Murray elab groundhog’i päeva uuesti ja uuesti läbi. Kuna Murray’l pole aimugi, millal see häiriv tsükkel ükskord lõpeb, püüab ta teha oma parima igal päeval – elada nii, et hiljem poleks kahju. Frankl on isiklike kogemuste põhjal veendunud, et elul on mõte ka kõige suuremates kriisides, mis karastavad meid ning rikastavad uute kogemuste ja teadmistega. Iidne rahvatarkus kinnitab, et inimene õpib terve elu. Iga päev, mitte ainult 1. jaanuar, avab meile selleks uusi võimalusi.
Ameerika autor Donald Miller arendab Frankl’i ideed edasi ja leiab, et uuel aastal tuleks elada veidi aeglasemalt ja tagasihoidlikumalt ning pühendada enam aega ja tähelepanu oma lähedastele. Ta kutsub jääma truuks oma eetilistele tõekspidamistele ja vabaduse ideaalidele. Sellele vihjas ka president Toomas Hendrik Ilves oma uusaastapöördumises, soovitades 20 aastat oma uut vabadust nautinud Eestit käituma tasakaalukalt ja arukalt, enda väärtust ja saavutusi lugupidamisega hinnates saama täiskasvanud maailma osaks. “Meil tuleb hoida kõvasti kinni sellest, mis õige ja püsiv. Perest, oma riigist, aust ja aususest,” kõneles president. Ta kutsus panema käest lapsepõlve lelud ja toetuma täiskasvanud inimese meelerahuga mõistusele, rahvana ka oma kogemustele ning andis selles osas mitmeid häid soovitusi, millest tõstaks esile üht: “Vihkamine ja kadedus teevad haiget Eestile, sest oleme nüüd kõik vabad valima elu seal, kus vihkamist pole.”
Kirjanik Kätlin Kaldmaa juhib 3. jaanuari Eesti Päevalehes tähelepanu sellele, et mida rohkem inimene endast annab, seda rohkem ta vastu saab, armastus ja hoolimine toidavad hinge. Ta lisab: “2012 võiks olla peeglisse vaatamise aasta, vastutuse võtmise aasta. Jätkem need mineviku vabandavad müüdid ja vaadakem ettepoole. Me elame täna ja homme ja viimaks ometi on meil vabadus. Seda me ju tahtsimegi. Kasutagem seda targalt.”
Siinkohal ei saa kuidagi jätta mainimata, et ajaleht Eesti Elu alustab tänavu mitte ainult uut aastaringi, vaid oma teist kümnendit. Ei arva, et keegi tahaks uuesti läbi elada meie armsa lehe sünni- ja kasvuraskusi – pigem ikka koos teismelise ikka jõudnud EE-ga edasi liikuda. Küll aga tasuks enne uuele ringile siirdumist vaadata kord (tagasivaate)peeglisse, väljendamaks tänu lugejatele-tellijatele, ilma kelleta leht ju ilmuda ei saakski, aga eriti oma asutajaesimehele Elmar Tampõllule, kellel on hindamatud teened mitte ainult kahe Torontos ilmunud eestikeelse ajalehe ühendamises, vaid veel enamgi Eesti Elu püsimises ja kestlikkuses.
Uuesti, teisel ringil
Arvamus
TRENDING
