Võimalik, et see idee on leidnud rakenduse filmis Groundhog Day, kus Bill Murray elab groundhog’i päeva uuesti ja uuesti läbi. Kuna Murray’l pole aimugi, millal see häiriv tsükkel ükskord lõpeb, püüab ta teha oma parima igal päeval – elada nii, et hiljem poleks kahju. Frankl on isiklike kogemuste põhjal veendunud, et elul on mõte ka kõige suuremates kriisides, mis karastavad meid ning rikastavad uute kogemuste ja teadmistega. Iidne rahvatarkus kinnitab, et inimene õpib terve elu. Iga päev, mitte ainult 1. jaanuar, avab meile selleks uusi võimalusi.
Ameerika autor Donald Miller arendab Frankl’i ideed edasi ja leiab, et uuel aastal tuleks elada veidi aeglasemalt ja tagasihoidlikumalt ning pühendada enam aega ja tähelepanu oma lähedastele. Ta kutsub jääma truuks oma eetilistele tõekspidamistele ja vabaduse ideaalidele. Sellele vihjas ka president Toomas Hendrik Ilves oma uusaastapöördumises, soovitades 20 aastat oma uut vabadust nautinud Eestit käituma tasakaalukalt ja arukalt, enda väärtust ja saavutusi lugupidamisega hinnates saama täiskasvanud maailma osaks. “Meil tuleb hoida kõvasti kinni sellest, mis õige ja püsiv. Perest, oma riigist, aust ja aususest,” kõneles president. Ta kutsus panema käest lapsepõlve lelud ja toetuma täiskasvanud inimese meelerahuga mõistusele, rahvana ka oma kogemustele ning andis selles osas mitmeid häid soovitusi, millest tõstaks esile üht: “Vihkamine ja kadedus teevad haiget Eestile, sest oleme nüüd kõik vabad valima elu seal, kus vihkamist pole.”
Kirjanik Kätlin Kaldmaa juhib 3. jaanuari Eesti Päevalehes tähelepanu sellele, et mida rohkem inimene endast annab, seda rohkem ta vastu saab, armastus ja hoolimine toidavad hinge. Ta lisab: “2012 võiks olla peeglisse vaatamise aasta, vastutuse võtmise aasta. Jätkem need mineviku vabandavad müüdid ja vaadakem ettepoole. Me elame täna ja homme ja viimaks ometi on meil vabadus. Seda me ju tahtsimegi. Kasutagem seda targalt.”