Alkeemikute igiammust unistust — tarkade kivi, mille toimel tavalised ained kullaks muutuvad — on püütud saada kõige kummalisematest lähteainetest ning keskajal tegelesid sellega pea kõik, kelle teadmised ja materiaalsed vahendid vähegi lubasid. Nagu teame, õnnestus neil parimal juhul oma retortides valmistada helendavat fosforit, mille väärtus pole kullaga kaugeltki võrreldav. Niisamuti pole võimalik leida ka mustvalget tõde. Igal asjal siin ilmas on oma plussid ja miinused, otsuste langetamisel peame aga hoolega kaaluma, kumbad neist ülekaalus on.

21. augusti õhtul Eesti Maja keskmises saalis toimunud väitlus teemal „Euroopa Liit: ei või jah?“ meenutas mõneti ka sellist tarkade kivi uurimist. Ottawa Eesti Suursaatkonna ajutine asjur Argo Küünemäe ja prof. em. dr. Olev Träss üritasid siinsele eestlaskonnale selgitada Eesti Euroopa Liiduga (EL) ühinemisest ja mitteühinemisest tulenevaid aspekte. Tegemist oli soliidse, vaoshoitud ja heatasemelise mõttevahetusega.

Õhtu avas ja seda juhatas Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Avo Kittask.

Debati osalisi tutvustas EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat, öeldes lisaks: „Isiklikult arvan, et on piisavalt argumente „jah“ kasuks. Siiski — Euroopa Liit on muutuv ja keegi ei oska öelda, milline ta on homme.“

Alljärgnev, ehkki reportaazhi kohta ebatavaliselt pikk, on siiski vaid kokkuvõte debatil osalenute mõtetest.

Jah või ei, poolt või vastu?

Sissejuhatuses nimetas hr. Küünemäe saatuse kingituseks võimalust Toronto Eesti Majas esineda, kus on meie kultuuri nii palju aastaid hoitud, ning tutvustas seejärel ennast. Ta ütles, et ei ole poliitik ega taha mingi püha tõe tooja olla, vaid pigem anda selgitusi. A. Küünemäe esitas ELi pooldavad seisukohad teesidena ja nimetas mõned nendest: Eesti iseseisvus ei kao; pole alust ka kartuseks, nagu võiksid meie keel ja kultuur hääbuda. Majandus tugevneb. Ekspordivõimalusd kasvavad (üle 70% kaupadest läheb ELi riikidesse), laenuprotsendid langevad. On oodata põllumeeste sissetulekute tõusu, sest nende poolt toodetu jõuab Euroopa turgudele. Maanteede olukord paraneb, ja seoses sellega läbikäimine naabritega tiheneb ning õnnetuste arv teedel väheneb. Pensionid suurenevad. Märgatavalt peaks paranema praegu üsna viletsas seisus olev Eesti tervishoiusüsteem.

Dr. Träss nentis, et tema esitab isiklikke seisukohti, mis põhinevad Eesti külastamisest kogutud muljetel. Ta nõustus, et Eesti majanduslik areng kiireneb ELi raames, kuigi sellekohased prognoosid näivad talle olevat üle pakutud. Samas väljendas ta muret meie rahvastiku, kultuuri ja keele tuleviku üle. Kas need on paremini kaitstud ELis või väljaspool seda, küsis dr. Träss. Kui ütleme eelseisval rahvahääletusel „ei“, saame oma positsiooni parandada, leidis prof. Träss. Ta nimetas peamurena piiride avatust, mis võiks kaasa tuua mõningase „ajude väljavoolu“ Eestist, kuid märksa suurema muulaste sissevoolu. Kas need immigrandid õpivad tõesti ära eesti keele? Dr. Träss väljendas muret ka Venemaa võimaliku liitumise üle ELiga tulevikus. Vene president V. Putin taotleb juba praegu vaba liikumist ELi piires.

Kõneleja viitas E. Lippmaa intervjuule Postimehes (vt. EE# 33, 8.aug.), kus akadeemik peab võimatuks Moskva ühinemist ELiga. Dr. Träss ütles, et Vene illegaale on juba praegu Eestis küllalt palju, ELi tingimustes võib asi päris hulluks muutuda. Ta heitis ka ette Eesti-poolset kiirustamist ühinemisläbirääkimistega.

Hiljuti ELi Tulevikukonvendi poolt koostatud uue põhiseaduse versioon võtaks dr. Trässi hinnangul Eestilt iseseisvuse.

Vaidluses sünnib tõde

Sealtpeale võttis hoogu tõeline debatt, kus osalised kaitsesid oma seisukohti.

A. Küünemäe selgitas, et kui Eesti peaks uuesti alustama läbirääkimisi ELiga, poleks mingil juhul võimalik saavutada paremat positsiooni. Järgmine võimalus läbirääkimiste käivitamiseks võiks avaneda 2007.a., kuid siis istuvad meie vastas juba konkurendid (Läti, Leedu, Poola jt.), mitte aga samaväärsed, ELi pürgivad kandidaadid.

Piiride avatuse küsimus — kas tahame end tõesti isoleerida aiaga? Olime depressioonis ja tahtsime ju ometi vabaks saada kõik need 50 aastat!

Immigratsioonipoliitikas tasuks Eestil võtta eeskuju Kanadast, mis on küll suur maa ja rikkalike ressurssidega, kuid mis vastandina humaanset ja liberaalset immigratsioonipoliitikat ajavatele Põhjamaadele selekteerib hoolega riiki tulijaid, eelistades noori, haritud, õppimisvõimelisi ja mingit eriala omavaid spetsialiste.

Kas Venemaa võiks pääseda ELi? Mitte iialgi, sest euroliit pole ise huvitatud, et Venemaa sinna astuks. Samuti tuleb Venemaal kõigepealt omaks võtta need väärtused, mis on omased Euroopa riikidele. Tänasel Venemaal ei toimi demokraatia sellisena, nagu ta on omane ELi riikidele. Meil on valida: kas soovime koos 19 väikeriigiga teha oma hääle ELis kuuldavaks või jääda isolatsiooni. Mõistagi delegeerime teatud osa oma iseseisvusest Brüsselile. Kuid ega siis iseseisvus pole mingi talisman, mida kiivalt endale hoida; see kujutab tervet hulka elemente.

Dr. Träss viitas Eesti iseseisvuse aegumatusele ja võõrandamatusele, nagu on kirjas paragrahvis 1 ja arvas, et rahvahääletus on põhiseadusega vastuolus. A. Küünemäe selgitas, et §162 annab rahvahääletuse teel võimaluse muuta põhiseadust nii, et liitumine ELiga oleks põhiseadusega kooskõlas, millekohast nõusolekut ka 14. septembril hääleõiguslikelt kodanikelt küsitakse. Rahvas otsustab!

Dr. Träss selgitas oma seisukohti paremate liitumistingimuste taotlemise osas, nii nagu Ahvenamaa seda on saavutanud. Ta rõhutas ka, et immigratsioon ja maa müük tuleb kontrolli all hoida. Haritud põllumaa hind on Eestis äärmiselt madal. Kolmandik maad ja metsa on juba maha müüdud, mistõttu eestlased võivad jääda sulase seisusse oma riigis. Prof. Trässi hinnangul on Eestisse oodata ka tohutut väliskapitali voogu, mida hakatakse reguleerima ELi eeskirjadega. Kõneleja tõmbas paralleele 1995. a.-st kehtiva Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepinguga (NAFTA), mille osaline Kanada on.

Eestil tuleb paljustki loobuda ja otsustamisõigus kuulub talle vaid juhul, kui EL seda lubab, leidis ta. Eesti praegust maksupoliitikat hindas prof. Träss soodsaks, kuid rõhutas, et liitumisleppe kohaselt peab see antud kujul lõppema 2008.a. Ta lisas, et Eesti aktsiatest kuulub praegu 80%
välismaalastele.

Sellega lõppes debati väitluse osa.

Sõna kuulajatele

Küsimuste-vastuste osa jäi ehk oodatust tagasihoidlikumaks. Veenvatena mõjusid Henno Sillaste mõtted, kes ise Eestis elades on täheldanud, et ELi vastu seisavad peamiselt vene ärimehed oma valgustkartvate tegudega, roolijoodikud jmt. tegelased. Ta võrdles nende vastuseisu donkihhoteliku võitlusega tuuleveskitega ja rõhutas, kuivõrd oluline on öelda „jah“ ELile, sest tühja kohta pole olemas. Kui ütleme „ei“ ELile, jääme halli tsooni ja satume paratamatult Vene mõju alla.

Eda Sepp rõhutas just ühinemise majanduslikku tähtsust ja küsis, mis saab siis, kui me Euroopa ühisraha euroga ei ühine ja tahame näiteks Prantsusmaal oma kroone eurode vastu vahetada? Ta tundis huvi ka ELi uue põhiseaduse vastu.

Vastuses toonitas hr. Küünemäe, et EL on sõbralik keskkond, mitte hirmuvalitsus, nii ei pruugi ühinemist karta. Laienev EL tekitab olulise majandusliku pooluse USA ja Venemaa vahele. Kui ühinemisest loobume, kas demonstreerime sellega, et oleme maailma kõige suveräänsem riik? Olgem siis valmis selleks, et ükski investeerija ei too enam sentigi Eestisse.

Euroopa riikide huvi kaoks Eesti vastu; ka ei sooviks meid keegi enam kaitsta. Kui ühele keerame selja, võtab teine meid paratamatult üle. Ei tohi unustada, et Moskva nõuab ühtelugu oma kaasmaalaste olukorra parandamist, ametlikku kakskeelsust ja venekeelse hariduse võimaldamist.

Hr. Sillaste meenutas, et piirilepingut pole Venemaaga ikka veel alla kirjutatud ja presidendi ametiraha on endiselt Moskvas, samal ajal ei tohi unustada, et Eestis elab 500.000 venelast. Tema sõnul pole põhjust uut ELi põhiseadust karta. Keelte ja kultuuride kaitse on tagatud nagunii.

L. Kängsepp tundis huvi, millistel tingimustel täpselt Eesti ühines ELiga.

Hr. Küünemäe teatas, et vastav info on saadaval Eesti Välisministeeriumi võrguleheküljel.

Aupeakonsul Leivat kutsus kõiki hääletama, ka neid, kes on mingil põhjusel nimekirjast välja jäänud. Rõõmustavana kuulsime, et kirja teel hääletajad on juba tavapärasest suuremat aktiivsust üles näidanud.
Lõppsõnas soovitas dr. Träss end võimalikult täpselt kurssi viia kõige ELi puutuvaga.

Hr. Küünemäe kutsus samuti kõiki hääletusel osalema, sest eesti rahvana seisame väga olulise momendi ees. ELi ukse taga ei saa me enam mingeid protsesse mõjutada.

Lõpuks tänas A. Kittask debatis osalenuid ja kuulajaid, keda vaatamata niiskele ja kuumale ilmale oli suur hulk kohale tulnud.

Nüüd on „tarkade kivi“ saatus Eesti kodanike käes. Oleme meiegi seda oma lehes igast küljest uurinud. Aeg on öelda oma arvamus. Iga hääl loeb!

Eestlastena täidame Torontos samuti oma kodanikukohust, hääletades 2. ja 3. septembril kl. 12.00—20.00 Eesti Majas. Kuid hääletada saab ka Ehatares teisipäeval, 2. septembril kl. 1-st kuni 4-ni p.l.

Märkmed: