Jaanus Piirsalu

Kaitsepolitsei töötas Saksa arhiivides läbi 5000 lehekülge dokumente

Natsikütt Zuroff esitas kapole uute tõendite pähe juba uuritud materjali

Ärimees Harry Männil on ligi kaks aastat tõrjunud natsikütt Efraim Zuroffi süüdistusi inimsusvastastes kuritegudes. Männili seost juutide tapmise ja tagakiusamisega ei leidnud ka kaitsepolitsei.

Kogu maailmas tuhandeid lehekülgi arhiividokumente läbi töötanud ja kümneid tunnistajaid üle kuulanud kaitsepolitsei ei leidnud ühtegi kinnitust Harry Männili ega teiste eestlaste osalemise kohta juutide mahalaskmises.

Tänases Eesti Päevalehes ilmuva raporti järgi töötasid kaitsepolitsei uurijad eelmisel aastal Saksamaa arhiivides läbi ligi 5000 lehekülge II maailmasõja aegseid huvipakkuvaid originaaldokumente. Need dokumendid ei viinud mitte ühegi inimsusvastastes kuritegudes kahtlustatavani, kes oleks Eestist pärit, teatas kaitsepolitsei seesuguseid kuritegusid uuriva üksuse juht Toivo Kamenik.

Ajaloodoktor Andres Kasekampi sõnul paistab raportist, et kaitsepolitsei on süüdistusi põhjalikult uurinud ning ajanud kõiki võimalikke jälgi. “Kaitsepolitsei peab muidugi olema valmis jätkama uurimist, kui nad saavad vihjed mõnele uuele allikale, ent ma isiklikult ei usu, et enam leidub kusagil arhiivides uusi dokumente selle kohta,” ütles Kasekamp.

Kapo jätkab Männili tausta uurimist

Venezuelas elava, ühe rikkaima eestlasest ärimehe Harry Männili süü pole vaatamata ligi kaks aastat kestnud uurimisele kinnitust leidnud, kuid Kameniku sõnul jätkab kaitsepolitsei kriminaalasja eeluurimist seni, kuni ei ole ammendunud võimalus koguda lisatõendeid.

Natsikurjategijaid jahtiva, Iisraelis asuva Simon Wiesenthali keskuse büroo direktor Efraim Zuroff süüdistab 1941.–1942. aastal Tallinnas poliitilises politseis ja julgeolekupolitseis töötanud Männilit süütute tsiviilisikute tagakiusamises ja mõrvamises.

Kõik Zuroffi esitatud ja “uuteks tõenditeks” tituleeritud materjalid Männili kohta osutusid blufiks, sest tegemist oli vanade arhivaalidega, mis olid ammu ajaloolastele teada.

Näiteks viitas Zuroff kaitsepolitseile tehtud avalduses USA-s asuvatele dokumentidele, mis pidid Zuroffi hinnangul tõestama Männili süüd. Kapo uurimine näitas, et tegu oli koopiatega, mille originaale säilitatakse Eesti Riigiarhiivis.

“Selge see, et Männil töötas julgeolekupolitsei jaoks ning pidi kokku puutuma moraalselt väga hämarate asjadega, ent alust teda kohtus milleski süüdistada pole,” ütles raportiga tutvunud Kasekamp.

Mahalaskmistes osaluseta

Kaitsepolitsei uuris oma initsiatiivil täiendavalt veel Zuroffi süüdistusi, nagu oleks eestlastest koosnenud Saksa armeesse kuulunud 36. politseipataljon osalenud 1942. aastal Valgevenes juutide mahalaskmises.

Selgus, et Saksamaal algatati 36. pataljoni suhtes kriminaalasi juba 1966. aastal ning uurimiseks saadeti õigusabipalveid ka tollasele Nõukogude Liidule. Sellele vaatamata ei tuvastanud uurimine Saksamaal pataljoni osalemist inimsusvastastes või sõjakuritegudes.

Ka Eesti Riigiarhiivist eelmise aasta lõpul leitud unikaalsed 36. politseipataljoni staabidokumendid ei sisaldanud mingeid andmeid ega viiteid pataljoni osalemise kohta Valgevene massimõrvades.

Kasekamp ei uskunud, et Zuroffi süüdistused lõppevad, sest tema töö ongi juhtida sellistele asjadele tähelepanu. “Samas on tema usutavus selle juhtumiga vähenenud,” ütles Kasekamp, kes loeb Tartu Ülikoolis loengut “Saksa okupatsioon Eestis”.

Märkmed: