Tšernobõl
Foto: Delfi/Eesti ajalehed
Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Kaja Rahu leidis oma doktoritöös, et veerand sajandit pärast Tšernobõli avariid puudub tõendus, et puhastustöödel saadud väikesed kiirgusannused on suurendanud veteranide haigestumust või suremust.
Lisatud EWRi poolne tegelikkuse kirjeldus traagilisest 9. maist 1986. aastal.
26. aprillil 1986 toimus Tšernobõli tuumajaamas avarii, mille tagajärjel radioaktiivsed ained saastasid põhjapoolkera. Kõige enam kahjustatud aladele Ukrainas saadeti puhastustööd tegema umbes 530 000 inimest, praegust Tšernobõli veterani, kellest veidi üle 17 000 mehe oli pärit Baltimaadest. Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas doktoritöö kaitsnud Tervise Arengu Instituudi teadur Kaja Rahu püstitas oma doktoritöö keskseks küsimuseks, kas ja kuidas on Tšernobõli piirkonnas töötamine mõjunud veteranide tervisele, teatas Tartu ülikool.
Epidemioloogiline uuring, milles Rahu kasutas peamiselt Eesti, Läti ja Leedu vähiregistri andmeid, näitas, et aastatel 1986–2007 oli veteranide ja nende riikide meesrahvastiku vähihaigestumus võrdne. „Veteranidel diagnoositi sagedamini kilpnäärmevähki, mis on tingitud nende seas tehtud sõeluuringust,“ rääkis Rahu.
Mõnevõrra põhjalikumalt käsitleti veteranide tervist Eestis, kus saadi andmeid lisaks veel surmapõhjuste registrist ja Haigekassa andmekogust. „Veteranide suremus 1986–2011 ei erinenud riigi meesrahvastiku suremusest. Samas ilmnes, et veteranide enesetapurisk oli 30% kõrgem kui meesrahvastikus,“ tõi Rahu välja.
Haigekassa 2004.–2012. aasta andmetel tehtud analüüsi järgi oli veteranide ja meesrahvastiku üldhaigestumus (ilma vähkkasvajateta) ühesugune. „Silmatorkavaim erinevus ilmnes kilpnäärmehaiguste korral: veteranid haigestusid 1,7 korda sagedamini, kuid haigestumus ei olnud kõrgem nende meeste hulgas, kes saadeti saastatud piirkonda vahetult pärast avariid. On tõenäone, et taoline haigestumuse suurenemine tekkis mitte kiirguse tõttu, vaid see kajastab veteranidele osaks saanud põhjalikumat arstlikku järelevalvet,“ leidis Rahu.
Seega veerand sajandit pärast Tšernobõli avariid puudub tõendus, et puhastustöödel saadud väikesed kiirgusannused on suurendanud veteranide haigestumust või suremust.
Kaja Rahu kaitses Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas doktoritöö „Baltimaade Tšernobõli veteranide haigestumus ja suremus: registripõhine kohortuuring“ 28. augustil 2014.
Doktoritöö juhendajad olid Tervise Arengu Instituudi juhtteadur Mati Rahu ja TÜ tervishoiu instituudi professor Anneli Uusküla.
Lisatud EWRi poolne tegelikkuse kirjeldus traagilisest 9. maist 1986. aastal.
Kaks Eesti aegade suurimat flöödiprofessorit Samuel Saulus ja Jaan Õun olid aastal 1986 9, mail Tõstamaal suvekodus kui lõunast tulnud suurim raadioaktiivne pilv tegi sellel maanukal 90ne kraadise pöörde ja suundus siis otse üle Kihnu Rootsi randa. Mehed tegid päikese käes koduaias mullatöid. Sama aeg pidutseti Lauluväljakul CCCP võidupäeva kust kiirkorras likvideeriti eriti tähtsad tegelased tinamütside alla koos klaasi kange viinaga. Tuhanded inimesed jäeti päikese kätte nautima kaunist kevadet kolmes suures Tšernobõli radioaktiivses pilves Eestimaa kohal. Muidugi need, kes said suurema toosi, on juba ammu siit ilmast lahkunud. Julm ebainimlik arvamus Kaja Rahu sulest. Neil tuhandeil lahkunuil on ammu RAHU.Teadjad, kes pidid vastutama ja peavad ennast eesti rahva legendideks, on paljud veel riigiasjaajamiste tüüri juures.
www.eesti.ca Vaado Sarapuu
