Õhtuleht.ee

Kui enamik inimesi arvab, et psühhopaate on vaid käputäis ja enamasti on nad ühiskonnast isoleeritud, siis tegelikkuses leiab psühhopaate peamiselt teisel pool koosolekulauda.

Raamatu "Defense Against the Psychopath" jaoks uurimustööd teinud Stefan Verstappen kirjutab, et kõiksugu liidrid (inimesed, kelle poolt hääletatakse) pole just erilised moraalijüngrid. Nende jaoks on valetamine sama loomulik kui hingamine, nad suudavad hästi inimesi enda ümber manipuleerida, teisi segadusse ajada, jalgealune maapind kõikuma lüüa ning nende näitlejaoskused on meisterlikud.

"Põhjus peitub selles, et mida konkureerivam on keskkond, seda julmemaks nende strateegia muutub. Ühiskonna kõrgemates kihtides, kus on raha ja võimu, on empaatiavõime ja süümepiinade puudumine edu aluseks, mis tähendab, et särada saab vaid psühhopaat. Teiste inimeste kulul elamine oleks võimatu ratsionaalses ühiskonnas," kirjutab Verstappen.

Miks on ikkagi psühhopaadid nii edukad? Vähesed suudavad märgata sarmi ja intellekti taga külma südant, nii et neil õnnestub inimesed üle kavaldada. Oskus kasutada ära teiste nõrkusi ja tekitada kahju võib olla varjatud ja uskumatult nutikalt teostatud.

Kuna psühhopaadid lõikavad kasu ühiskonna hävimisest, on Verstappeni sõnul tähtis, et inimesed teadvustaks nende eksisteerimist ja oskaks ära tunda neile omaseid jooni. "Neist aru saamine on esimene samm enda kaitsmiseks."

Märkmed: