Maikuu teisel poolel Turu-uuringute AS poolt läbiviidud avaliku arvamuse uuringu põhjal pooldab 77 protsenti Eesti elanikest relvastatud vastupanu osutamist sõjalise agressiooni korral.
Sõjaliste konfliktide esinemist eeloleval aastakümnel uskus 45 protsenti eestimaalastest, mida on viiendiku võrra vähem kui aasta tagasi, mil elanike ohutunne teravdus seoses Venemaa - Georgia konfliktiga, selgub kaitseministeeriumi poolt tellitud uuringust.
Ehkki 30 protsenti vastanutest peab maailma turvalisust ohustavaks faktoriks ka Venemaa tegevust oma mõjuvõimu suurendamiseks maailmas, siis sõjalist rünnakut Eesti vastu tõenäoliseks ei peeta.
Eesti-siseselt peetakse peamisteks turvalisusriskideks küberrünnakuid ja merereostust, millega Eestil on viimastel aastatel olnud ka reaalne kokkupuude.
Eesti julgeoleku tagatisteks peetakse eelkõige kuulumist NATO-sse, Euroopa Liitu ning koostööd ja heanaaberlikke suhteid Venemaaga. Eestlased näevad oluliseima julgeolekugarantiina kuulumist NATO-sse, mitte-eestlastest vastajad aga head läbisaamist Venemaaga.
Ligi kaks kolmandikku Eesti elanikest pooldab riigikaitse tagamiseks tehtavate kulutuste säilitamist vähemalt praegusel tasemel, kaitse-eelarve suurendamist peab vajalikuks 18% elanikest.
Kaitseväge peetakse usaldusväärseks
Riigi tegevust riigikaitse valdkonnas ja kaitseväge peetakse usaldusväärseks. Kaitsevägi on Eesti elanike silmis keskmisest oluliselt kõrgemini usaldatud institutsioon.
Kaitseväge usaldab kokku 81 protsenti eestlastest ning mitte-eestlastest 62 protsenti. Hinnang Kaitseliidu usaldusväärsusele on elanikkonna seas keskmiselt 64 protsenti. Kaitseliidu peamise ülesandena nähakse osalemist Eestis toimuvate õnnetuste ja katastroofide tagajärgede likvideerimisel ning siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel.
Eesti kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel pooldab 58 protsenti vastanutest, põhjendades seda eelkõige NATO abiga võimalike ohtude tekkimisel Eestile.
Samuti pidasid uuringus vastajad oluliseks sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse saamist ning rahu tagamist kriisipiirkondades.
Samas selgus uuringust, et inimesed ei ole piisavalt informeeritud, kuidas käituda ja mida teha Eesti kaitseks juhul, kui riiki ähvardaks välisvaenlase kallaletung.
Pärast Eesti saamist NATO liikmeks on toetus alliansile püsinud stabiilselt kõrgena, kõikudes 71-78 protsendi vahel. Eestlased on NATO suhtes jätkuvalt positiivsemalt meelestatud kui mitte-eestlased.
Toetus ajateenistusele püsib endiselt väga kõrge (93 protsenti). Eesmärkidena, mida peaks täitma noormeeste kohustuslik ajateenistus ja reservarmee, tajuti kõige sagedamini militaarsete oskuste õpetamist ning tsiviilhädaolukordades tegutsemise oskuste andmist.
Riigikaitseõpetuse kuulumist kooli õppeprogrammi pooldab 82 protsenti elanikkonnast.
Eestlaste ja venekeelsete elanike infoallikad on vastandlikud
Käesoleva uuringuga küsiti ka erinevate infokanalite osatähtsust elanikkonna hulgas. Infoallikad, mis kujundavad venekeelse auditooriumi arusaamasid Eesti poliitikast ja riigikaitsest, on vastandlikud neile, mida kasutavad ja usaldavad eestlased.
Mitte–eestlastest vastajate meediakanalite usaldusväärsuse pingereas asub esikohal Pervõi Baltiiski Kanal. Ehkki ka ETV ja Raadio 4 on usaldusväärsed kahe kolmandiku venekeelsete vastajate jaoks, jäävad nad Venemaa infoallikatele alla.
See asjaolu mõjutab nii NATO-teemalisi kui ka muid riigikaitse alaseid hoiakuid ja seisukohti venekeelses kogukonnas.
Eesti elanikkonna riigikaitse-alaseid hoiakuid kaardistavaid regulaarseid avaliku arvamuse küsitlusi viiakse kaitseministeeriumi tellimusel läbi juba kümnendat aastat järjest.
Küsitlustest selguvad inimeste hinnang maailma ja Eesti turvalisusele, arusaam peamistest julgeolekuriskidest, suhtumine Eesti riigikaitse korraldusse ning riigikaitsega tegelevatesse ja elanikkonna turvalisust tagavatesse institutsioonidesse, elanike kaitsetahe ja muud olulised riigikaitsega seotud seisukohad.