10. veebruar 2016
ärileht.ee
Foto: Andres Putting
Keskkonnaministeeriumi tellimusel Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse poolt läbi viidud uuringust selgus, et kuna Eesti inimene on väga hinnatundlik, siis meelitavad kaupmehed allahindlustega, kus pakutav toit läheb paraku ka kiiremini halvaks.
Toidujäätmete tekkele aitab kõige vahetumalt kaasa tänapäevase kaubanduse olemus, mis teeb kaubandusettevõtetel toidukauba müügi prognoosimise ja planeerimise väga raskeks.
Tihe konkurents eeldab, et kauplustes on kogu lahtiolekuaja jooksul olemas lai valik erinevaid toidukaupu. Kuna Eesti tarbija on väga hinnatundlik, siis müüakse suur osa toidukaubast allahinnatud ja kampaaniatoodetena. Nii mõjutavad toidujäätmete teket ühelt poolt kaubanduse müügistrateegiad ja teiselt poolt tarbijate käitumisharjumused. Tulemuseks on see, et teatud toiduaineid pole võimalik enne realiseerimistähtaega maha müüa, mistõttu tuleb need maha kanda.
Toiduainete müügilt kõrvaldamisele aitavad kaudselt kaasa ka kaupade välimusele esitatavad kvaliteedinõuded, mis on kehtestatud Euroopa Liidu ühtsete õigusaktidega ja kaubandusettevõtete siseeeskirjadega. Probleemiks on kaubandusettevõtetes ka töötajate teadlikkuse ja toidukäitlemise oskuste puudulikkus, mis kaudselt mõjutab toidujäätmete tekkekoguseid.
