Osa sellise hukkamisviisi toetajaid peavad seda humaanseks, kuid uurimuse koostajate sõnul ei hukata sel viisil isegi haigeid loomi.
Uuring viidi läbi Texase ja Virginia vanglates, kuna seal leiab aset 45 protsenti surmaotsuste täideviimistest USAs.
Uuring näitas, et reeglina viivad hukkamise täide parameedikud või sõjaväe meditsiinipersonal, kellel puudub piisav anesteesiaalane väljaõpe.
Samuti puuduvad sageli dokumendid selle kohta, kui suur oli tuimestuse doos ning kinnitus, et kinnipeetav hukati humaansel viisil.
Hukkamiste lahanguandmeid uurides selgus, et 43 juhul 49-st oli narkoosiaine kontsentratsioon kinnipeetu veres madalam kui tohib olla näiteks tavalistel operatsioonidel.
21 hukatul 43-st oli aga aine kontsentratsioon võrreldava sellise patsiendi omaga, kes on täiesti teadvusel.
1976. aastast alates, mil USA ülemkohus taastas surmanuhtluse, on USAs hukatud 956 inimest, neist 788 mürgisüstiga.
Viimast eelistatakse poomisele, elektritoolile ja gaasitamisele, kuna väidetavalt ei riku see USA põhiseaduse 8. parandust, mis keelab «julma ja ebatavalise» karistuse.
Hukkamise läbiviijad on kohustatud hukatava eelnevalt uimastama, et ta valu ei tunneks ning alles seejärel võib vangi südame kaaliumkloriidi kasutades seisata.
Uuring näitas aga, et enamasti see praktikas nii ei ole.
Ühtlasi on Ameerika meditsiiniassotsiatsioon andnud välja eetikaalased juhised, mille kohaselt ei tohigi arstid hukkamistest osa võtta.
Paljud arstid polnud sellistest reeglitest aga kuulnudki.
Uuringut juhtis Miamis asuv vähikeskus eesotsas Leonidas Koniaris ning tulemused avaldatakse laupäevases Suurbritannias ilmuvas meditsiiniajakirjas The Lancet.