1. jaanuaril on eestlaskonnas kenaks tavaks saanud, et tullakse kokku Eesti Majja aupeakonsulaadi korraldatud uusaastavastuvõtule, et toetada konsulaati, kohtuda kaaseestlastega ja soovida üksteisele parimaid soove algavaks aastaks. Nii ka tänavu — vaatamata sellele, kui tormiline eelmise õhtu aastavahetuse pidu kellelgi oli olnud, tuli kristallsaali kokku umbes 130 inimest, et veeta mõnusas meeleolus mõned pärastlõunased tunnikesed rahvuskaaslaste seltsis.
Aupeakonsul Laas Leivat, Ellen Leivat, aseaupeakonsul Thomas Heinsoo ja Kristiina Heinsoo tervitasid traditsiooni kohaselt saabujaid uksel. Lauad olid kaetud maitsvate suupistetega ja joogipoolise eest hoolitsesid nobedad baarimehed William Mandra ja Heino Lukas, kes juba kolm aastakümmet nii uusaasta- kui Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul baarimeeste kohuseid täitnud.
Ametliku osa alguses asus oma ülesannetesse teadustaja Jaan Lepp, kes tervitas kõiki aupeakonsuli ja aseaupeakonsuli nimel. Edasi andis ta sõna peapiiskop Udo Petersoole, kes kõneles, et tal on olnud rõõm viibida sel vastuvõtul juba aastaid: see on rahvuslik kokkusaamine, kus saame indu ja lootust uude aastasse astumiseks. Kui varem oldi mures kodumaa saatuse pärast, siis nüüd, kui Eesti on vaba, tunneme rõõmu, nähes kodumaal õisi tärkamas. Siin näevad üksteist ka need inimesed, kes võibolla muidu igapäevases elus väga tihti kokku ei saa. Peapiiskop kõneles ka siinsetest eesti organisatsioonidest, mida on palju ja millest igaüks on väga vajalik — kui neid poleks, ei oleks me ka täna siin koos. Meil on olemas armastus ja tahe teha koos midagi oma kodumaa ja isamaa heaks, jätkas peapiiskop, märkides ka kolmanda ja neljanda generatsiooni osatähtsust eestluse tunnetamisel: just neile on tulnud konsulaadil viimasel ajal palju Eesti Vabariigi passe tellida. Järgnes palve.
Edasi kõneles Jaan Lepp, et meie rahvuslike tavade juures on omapära, et jõulud on perekondlikud kokkutulekud, uus aasta veedetakse aga enamasti sõprade seltsis. Ning 1. jaanuaril on tavaks saanud kinnitada oma kuuluvust eesti ühiskonda ja tervitada Eesti Vabariiki. Oleme teinud seda juba 50 aastat, jätkas kõneleja: algaastatel Palace Pier'is ja hiljem alustas konsul Johannes Markus uusaastavastuvõttude korraldamist oma kodus. Kõneleja märkis, et tema isiklikud mälestused sellest vastuvõtust ulatuvad 46 aastat tagasi, kui ta Eesti Skautide Malev Kanadas juhina tuli tervitusi edasi andma.
Järgnes organisatsioonide esindajate tervituste osa, kes traditsiooni kohaselt koos lühikese sõnavõtuga andsid konsulaadile üle oma toetusümbrikud. Need olid järgmised: Avo Kittask (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas), Toomas Marley (Toronto Eesti Ühispank), Tarvo Toomes (Eesti Abistamiskomitee Kanadas), Heikki Paara (Eesti Pensionäride Klubi Torontos ja Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas), Uno Jaason (Eesti Majandusklubi Kanadas), Mai Järve (Eesti Kunstnike Koondis Torontos), Tamara Norheim-Lehela (Hiidlaste Selts) ja Lia Hess (Eesti Sihtkapital Kanadas). Lisaks eelpoolmainitutele edastasid toetusi veel järgmised organisatsioonid: Toronto Võru Koondis, Saarlaste Ühing Torontos, Maakondlik Esinduskogu, Eesti Kunstide Keskus, Soomepoiste Klubi, Mulkide Selts Torontos, Ülemaailmne Eesti Vabadusvõitlejate Keskus ja Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas. Toetajate hulgas oli ka palju eraisikuid.
Eesti Majandusklubil Kanadas on kombeks anda toetusümbrik lisaks aupeakonsulaadile veel ka Eesti Täienduskoolidele, nii ka tänavu. Koolide nimel võttis tänuks sõna Edgar Marten, kes kõneles lühidalt eestlaskonna järelkasvust ning eelmisel õhtul Tartu College'is toimunud noorte uusaastapeost, aga ka täienduskooli koori kavast minna eeloleval suvel Lääneranniku Eesti Päevadele, milleks taas on rahvuskaaslaste abi väga teretulnud.
Lõppsõna oli aupeakonsul Laas Leivatilt, kes tänas kõiki tervitajaid ja annetajaid, meenutades ka möödunud aastat, mis oli Eesti jaoks suure tähtsusega maailmaorganisatsioonidesse astumisega. Ta tõi humoorikaid näiteid ka mõnedest uutest seadustest, mis eestlaste ellu nüüd on tulnud; samuti märkis ta Venemaa ähvardusi Eesti arvel.
Lõpuks teatas aupeakonsul, et hiljuti tegi aseaupeakonsul Thomas Heinsoo annetuse oma lahkunud õe Katrini mälestuseks, millest hakatakse igal aastal maksma stipendiumi ühele Toronto Ülikooli tudengile, kes õpib Balti alaseid aineid. Annetuse suurus on $25.000, teist sama palju lisas Ontario provints ning sellest luuakse käesolevast sügisest Elmar Tampõllu nimelise Eesti Õppetooli juurde Ilmar Heinsoo nimeline stipendium.
Ametlik osa oli sellega lõppenud, aga vastuvõtt ise jätkus veel mõnda aega.
Uus aasta juhatati sisse aupeakonsulaadi vastuvõtuga Eesti Majas
Eestlased Kanadas | 04 Jan 2005 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
