Meil on heameel teatada, et järjekordne uute raamatute saadetis on jõudnud Tartu College Estonian Studies Library’sse ja et raamatud on lahti pakitud, katalogiseeritud ning töödeldud – igati valmis meie lugejaskonnale laenutamiseks – tulge aga!
Raamatute ostu toetas 2004. a. lõpus lahke annetusega Eesti Abistamiskomitee Kanadas, kellele veelkord siiras tänu. See toetus võimaldab siinsetel eestlastel süvendada oma arusaamisi Nõukogude Eesti tõelisest elust ja sündmustest. Näiteks, aastaid peidus olnud Jaan Roosi päevaraamatud on ilmunud pealkirja all „Läbi punase öö“. Nii see kui pilditeos „XX sajandi kroonika, 1940 – 1961“ heidavad valgust kõige raskemale Nõukogude ajastule.
Samuti teatakse siin vähe suure eestlaste kogukonna elust Peterburis 19. sajandi lõpul ja enne 1917. a. bolshevistlikku revolutsiooni. Kes selle vastu huvi tunneb, võib lugeda Raimo Pullati raamatut „Lootuste linn: Peterburi ja eesti haritlaskonna kujunemine kuni 1917“.
Suur tänu ka nendele eraisikutele, kes on meile raamatuid annetanud. Siinjuures tuleb aga meeles pidada, et raamatukogu loodi eesmärgiga täita senini rahuldamata vajadust ning teha Toronto eestlaskonnale kättesaadavaks Eestis just nüüd ilmuvad ajaloo-, memuaar-, ilukirjanduse- ja teatmeteosed. Tartu College’is on teisi kogusid ka, kuhu võib kindlasti teistesse kirjandusliikidesse kuuluvaid raamatuid annetada.
Raamatukogus on praegu 191 raamatut, ja registreeritud lugejaid üle 50. Raamatukogu asub Tartu College’is Tiina Kirsi kabinetis; sissepääs 310 Bloor St. W. ja on publikule avatud teisipäeviti kell 11.00 homm. - 4:00 p.l. ning reedeti kell 1.00 – 3.00 p.l. Uued lugejad on oodatud ja teretulnud, samuti nooremad Eesti-huvilised ja estofiilid — meil on teie jaoks ingliskeelseid eestiainelisi raamatuid! Et lugejaid aidata raamatukogus orienteeruda, avaldame, nagu ikka, läbi mitme lehe sisukokkuvõtteid uutest raamatutest.
*
Niitsoo, Viktor
Müürimurdjad: MRP-AEG ja ERSP lugu. 2002
Möödunud sajandi eelviimase kümnendi lõpul ja viimase kümnendi algul Eesti iseseisvuse taastamise eest peetud võitluses etendasid teedrajavat osa kaks poliitilist rühmitust: Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP).
Selles raamatus on vaadeldud MRP-AEG ja ERSP tegevust alates 1987. aasta algusest, mil pärast poliitvangide vabanemist algasid vastupanuvormide otsingud uutes oludes, kuni 1995. a. detsembrini, kui ERSP lõpetas tegutsemise erakonnana, liitudes oma kauaaegse koostööpartneri Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa.
Laur, Mati, Tõnis Lukas, Ain Mäesalu, Ago Pajur ja Tõnu Tannberg
History of Estonia. 2nd ed. Avita, 2002
Gümnaasiumile mõeldud ajalooõpiku ingliskeelne väljaanne annab ülevaate Eesti ajaloost muinasajast kuni Eesti Vabariigi taastamiseni. Tunnustatud ajaloolased käsitlevad kõiki olulisemad ajalooperioode. Teksti täiendavad ja rikastavad fotod ning reproduktsioonid. Lisaks neile on hulgaliselt sisukat informatsiooni kandvaid kaarte, graafikuid ja skeeme. Õpiku lõpus on kronoloogia kõige olulisematest ajaloofaktidest ning erinevate üksikosade lõpus on soovitatava kirjanduse loetelud.
2. trükk
Talve, Ilmar
Eesti kultuurilugu: keskaja algusest Eesti iseseisvuseni Ilmamaa 2004
Prof. Ilmar Talve põhiteos on olnud siiamaani „Soome kultuurilugu“ (1979), mis on ilmunud juba 3 trükis. Nüüd on valminud üle 1000-leheküljeline põhjalik ülevaade Eesti elu-olust ning kõigist kultuurivaldkondadest läbi aegade, kuni 1920. aastani.
Veidemann, Rein.
Lastekodu: memorandum. Eesti Keele Sihtasutus 2003
See on romaan Pärnust, linnast, mis keskmistelegi maailmakaartidele ei jäta täpikest, kuid sellele vaatamata on olnud peagi juba tuhat aastat sünni-, elu- või surmapaigaks loendamatutele inimestele – eestlastele, venelastele, sakslastele, juutidele. Samas on see lugu metafoorsest kodukülast või -linnast, mida võivad omaks pidada ka need, kes on Pärnust üksnes läbi sõitnud või pole sinna eales jõudnudki.
See on raamat lastekodust, Baltimaade vanimast Pärnu lastekodust, mis on andnud oma 165 eksisteerimisaasta kestel peavarju tuhandetele lastele ja võimaldanud neil kasvada inimesteks. Samas on see raamat meis kõigist, kes me ju ühel või teisel viisil pärineme oma lapsepõlvekodust.
See on raamat tõeotsinguist, armastusest, erose ülendavast ja hukutavast jõust, süütundest, täitumatutest igatsustest, kõigest, mis jääb lõpuni ütlemata, kuid ometi püüdleb selle poole, täites meie mälestuste ruumi. See on memorandum — meenutus, mis otsib oma lõppu sõnumis.
Tähtede tähendust tunda. Koostanud Jüri Talvet. Ilmamaa 2003
Käesolev kogumik on esmakordne katse koondada Ivar Ivaski kirjutisi ühtede kaante vahele. Juba Ivaski kogupärandi maht tingib, et neid kaanepaare vajatakse mitu...
Roos, Jaan.
Läbi punase öö (4. osa) 1951. ja 1952. aasta päevik. Eesti Kirjanduse Selts 2004
JAAN ROOSI (1888-1965) päeviku neljas osa hõlmab 1951. ja 1952. aasta sündmusi, end varjava kooli- ja kirjamehe ning bibliofiili rännakuid mööda Eestit, kohtumisi sadade inimestega ja kõike, mis uudisena rändurini jõudis. Informatsiooni sai ta välisraadiotest, kommunistlikust propagandast ning otse rahvalt, jäädvustades nõnda tulevastele põlvedele Eesti saatuseaastaid.
Vesilind, Priit.
Eestlane igas sadamas. Varrak 2004
Priit Vesilind sündis 1943. a. Pirital ning aasta pärast põgenes Vesilindude perekond nii nagu tuhanded teisedki eestlased kodumaalt.
30-aastaselt alustas Priit Vesilind ajakirjanikukarjääri üleilmselt tuntud ajakirja National Geographic juures. Rännanud maailma eri paigus, näinud mitmekümnete rahvaste elu, intervjueerinud presidente ja kuningaid, jõudis ta esimest korda tagasi Eestisse 1979. a. ning sai sealsest elust tõelise shoki.
1980. a. ajakirjas ilmunud artiklit „Tagasitulek Eestisse“ nimetab autor oluliseks nii enda kui ka miljonite lugejate jaoks. Eestikeelsena ilmub see artikkel esimest korda käesolevas valimikus, nii nagu ka hilisemad Eestit puudutavad kirjatükid „Läänemeri“ (1988), „Baltikumi rahvad“ (1991) ja „Viikingisaaga“ (2000).
Lisaks neile leiab siit veel artiklid Berliini müüri langemisest, Filipiinide korallirahudest jm.
Raamat on rikkalikult illustreeritud autori fotodega.
Uus aasta — uued raamatud (1)
Eestlased Kanadas | 14 Jan 2005 | Alliki ArroEWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
