Jätkame Tartu College’i laenuraamatukogusse saabunud uute teoste tutvustamist.
Wuolijoki, Hella — Minust sai ärinaine ehk Valge vares 1908-1918, Eesti Raamat 2004.
Oma eluteest on eesti-soome kirjanik Hella Wuolijoki (Ella Marie Murrik) jutustanud mälestusteraamatutes „Koolitüdrukuna Tartus“ ja „Ülikooliaastad Helsingis“. Hella Wuolijoe käesolev, kolmas mälestusteraamat haarab aastaid 1908-1918, mida kirjanik peab oma elu ehk kõige raskemateks — murranguaastateks. Tuli lõplik otsus jääda Soome, abiellumine, kodu rajamine, lapse sünd. Esimese töökoha leidis noor magister sotsiaaldemokraatide ajalehe Työmies toimetuses, selle kõrvalt tegi ta tõlketöid, pidas loenguid, koostas Jakob Hurda rahvaluule registrit ja üritas kirjutada doktoriväitekirja, mis jäi siiski lõpetamata.
Peale autori elukäigu neil aastatel, mil noor magister suundus poliitikasse ja siis ka äriellu, pakub raamat meenutusi tema lapsepõlvekodust Eestis ja vanematest ning värvikaid inimtüüpide kirjeldusi.
Parbus, Ivo — Alar Sikk. Teekond tippu. Kolm vestlust. Revelex 2004.
22. mail 2003 jõudis Alar Sikk esimese eestlasena maailma kõrgeimasse punkti — Mount Everesti tippu.
Raamat sisaldab kahe inimese jutuajamisi, mis toimusid üheksa tunni vältel 2004. aasta jaanuarist märtsini.
Otto Meier, eestlane: mälestused. SE & JS, 2004.
Kapteni ja laevaomaniku Otto Meieri (1881-1955) eripärase stiiliga kirja pandud memuaarid oma värvikast elust ja meresõitudest ei ole mitte ainult ühe mehe andekalt kirja pandud isikulugu, vaid eestlase haritlaseks kasvamise lugu läbi sajandite.
Kaplinski, Jaan — Kõik on ime. Koostanud Toomas Salumets. Ilmamaa 2004.
Jaan Kaplinski seni mahukaim esseekogu, „Eesti mõtteloo“ sarjas avaldatud „Kõik on ime“ sisaldab enam kui kolme aastakümne vältel loodud kirjutisi.
Raamatu koostaja Toomas Salumetsa sõnadega: „Käesolevas köites ilmuvad esseed kõnelevad Jaan Kaplinski huvide avarusest. Need ulatuvad muistsetest mõtte- ja käitumismallidest globaliseerumis- ja ökoloogiliste probleemideni, religioossetest ja intellektuaalsetest traditsioonidest tarbijamentaliteedini, idamaistest mõtteviisidest kolonialismini ja selle kultuurini, milles elades Kaplinski kirjutab.“
Artikleid läbivaks mõtteliseks teljeks on tasakaalu leidmine või säilitamine inimese suhetes ühiskonna, looduse, kaaskodanike ja iseendaga, minevikutraditsioonide säilitamine vastukaaluks pealiskaudsele läänelikule kultuuriimperialismile, ja eeskätt meid ümbritseva paradoksaalse maailma imelisuse tajumine, millele viitab ka raamatu pealkirjaks valitud tsitaat Marie Underi luuletusest.
Mänd, Anu. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350-1550, Eesti Keele Sihtasutus 2004.
See raamat räägib sellest, kuidas keskaegses Tallinnas, Tartus ja Riias peeti jõule ja vastlaid, lasti lindu ja valiti maikrahvi.
See räägib ammumöödunud aegade peokultuurist, ent ka keskaja inimeste eluviisidest ja väärtushinnangutest.
Tänapäeval, kui huvi keskaja vastu suureneb iga aastaga, aitab see raamat ehk pisut täiendada teadmisi tolle erakordselt põneva ajajärgu kohta.
Viires, Ants — Old Estonian Folk Life, Ilo 2004.
Raamatu eesmärgiks on anda ülevaatlik pilt eesti rahvaelust ja eestlaste elulaadist viimaste sajandite jooksul.
INGLISE KEELES
Normet, Dagmar. ... ainult võti taskus, Varrak 2004
Mõtteline järg Dagmar Normeti eelmisele mälestusteraamatule, kus vaadeldi elu II maailmasõja eelses Eestis. Sedapuhku kirjeldab autor elu Nõukogude tagalas II maailmasõja ajal.
Huvitavalt on antud edasi tookordne miljöö ja see, mida tundsid ja mõtlesid inimesed, kes olid sunnitud oma kodu ja endise elu maha jätma ning tundmatusele vastu minema.
Rämmeld, Ene — C’est la vie: elu on selline. Koostanud Lea Arme. Tänapäev 2004
Ene Rämmeld sai Eestis tuntuks Tiina osatäitjana filmis „Libahunt“.
1981. aastal lahkus Ene Rämmeld Eestist, et pärast viieaastast väljasõiduviisa ootamist järgneda koos pojaga Vladimir-Georg Karassev-Orgusaarele Pariisi.
Ene Rämmeldi raamatus on kolm peatükki pühendatud ta elus tähtsatele inimestele: Leida Laiusele, Evald Hermakülale ja Vladimir-Georg Karassev-Orgusaarele.
Need on kultuurilooliselt väga huvitavad mälestused, kus avanevad loojate siseheitlused, elu-olu ja argipäev.
Eraldi peatükid on Ene elust Pariisis ning tagasipõiked lapsepõlve.
Raamat on illustreeritud rohkete fotodega.
Ilmjärv, Magnus. Hääletu alistumine: Eesti, Läti ja Leedu välispoliitilise orientatsiooni kujunemine ja iseseisvuse kaotus 1920. aastate keskpaigast annektsioonini, Argo 2004.
Raamatus vaadeldakse mitmete maade arhiivimaterjalide põhjal, missugused olid presidentide Konstantin Pätsi, Karlis Ulmanise ja Antanas Smetona suhted Nõukogude Liiduga; mis takistas Balti riikide poliitilist ja sõjalist koostööd; missugused olid Balti riikide suhted suurriikide Inglismaa, Saksamaa ja Nõukogude Liiduga ning Poolaga; mida kujutas endast 1930. aastate teisel poolel deklareeritud nn neutraliteedipoliitika.
Üheks uurimisobjektiks on küsimus, miks ei tekkinud Balti riikide vahel 1939. aasta sügisel välis- ja sõjalis-poliitilist koostööd; miks Eesti, Läti ja Leedu valisid erinevalt Soomest alistumise tee.
Balti riikide omavahelisi suhteid vaadeldakse Nõukogude Liidu ja Saksamaa välispoliitika ning rahvusvaheliste suhete kontekstis. Vaatluse all on ka suurriikide majanduspoliitika mõju Balti riikide välispoliitikale.
Baltimaade sisepoliitikat käsitletakse raamatus sedavõrd, kuivõrd see puudutas ja mõjutas nende välispoliitikat. Balti riikidest on pearõhk Eesti välispoliitikal.
Raamat lükkab paljuski ümber meie senist müütidel põhinevat minevikunägemust ja aitab paremini mõista, miks kaotasid kolm Balti riiki 1940. aastal iseseisvuse.
XX sajandi kroonika (2. osa): Eesti ja maailm 17.06.1940 — 31.10.1961. Koostanud Kristin Aasma ja Allan Kasesalu. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004.
Algupärase teatmeteose „XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm“ II osa jätkab kronoloogilist ülevaadet Eestis ja maailmas toimunust, hõlmates ajavahemikku 17. juuni 1940 – 31. oktoober 1961. Raamatus on rohkem kui 1600 artiklit ning üle 900 illustratsiooni, sealhulgas hulk seni avaldamata materjali. Teatmeteose kasutamist hõlbustavad viitesüsteem ning põhjalik aine- ja isikuregister.
Ühiskonna-, majandus- ja kultuuritegelaste, poliitikute, sportlaste, kunstnike, kirjanike ning teiste tuntud ja tunnustatud isikute tegevuse kõrval kajastub kroonikas ka Eesti tavainimeste eluolu ning ajaloo pöördehetkedel neile osaks saanud saatus. Nagu eelmisest osast, võib lugeja käesolevastki leida teateid oma kodukandi kohta või fotosid oma sugulastest-tuttavatest ja iseendastki.
Uus aasta — uued raamatud (2)
Kultuur
TRENDING
