Möödunud pühapäeval võttis Peetri kogudus vastu abiõpetajaks tulnud Viljandi praosti Jaan Tammsalu. Külalisõpetaja jääb siia kümneks kuuks sinodi abijõuna, pidades esimese jutluse Peetri kirikus.

Praost J. Tammsalu väljendas Peetri kiriku esmamuljena laeva kuju kui põgenikeaja meenutust. Rahvas on kasutanud kirikut Jeesusest kinnivõtmiseks, sest rippudes Jeesuse küljes ei lasknud see neile kurja teha. Omal ajal Jeesus nuttis ükskõiksete ja kurjade pärast, kelle pärast ta ka suri.

Mis ütleks Jeesus praeguse Eesti kohta, mis on väikese usulise huviga riik, kuigi viimase saja aasta jooksul on Jumal rahvale andnud kaks korda vabaduse. Rahvas ei hooli Jumalast ega vaja usku, vaid uhkustab oma uskmatusega, kirjutades ise alla oma saatusele. Kuid puudutades Peetri kogudust ütles ta, et teie palved siin on aidanud kaasa Eesti vabanemisele. Aga palvetamise aeg pole möödas, tuleb palvetada edasi, et Jumal jääks meie kodumaa eest hoolitsejaks ja abistajaks.

Jutlus oli kirjanduslik, esimeses pooles käsitles õp. Tammsalu Vargamäe inimeste vahekorda Jumalaga. Teises pooles rääkis ta oma kogemusest Rapla kirikus, kus Eesti Meeskoor laulis viisistatud Gustav Suitsu luuletuse „Kerkokell“, mille sisulisele tundelisusele oli loodud sobiv viis.

19. oktoobril on ettenähtud koguduse 55. aastapäeva tähistamine ning praost J. Tammsalu ametlik vastuvõtt.

Märkmed: