Möödunud pühapäeval oli Peetri koguduses lõikustänupüha jumalateenistus. Samas toimus ka uue abiõpetaja, Viljandi praosti Jaan Tammsalu introduktsioon, milles olid tegevad E.E.L.K. Kanada praost Tiit Tralla ja Peetri koguduse õpetaja dr. Andres Taul.
Jumalateenistuse alguses kogunesid osalised altariruumi, kus õp. dr. A. Taul ütles avasõna, misjärel praost T. Tralla küsis, kas õnnistatav lubab oma kohustusi täita. Praost J. Tammsalu lubas kindla sõnaga, et „jah, kui Jumal seda lubab“. Seejärel pidas ta päevakohase jutluse, milles puudutas kodumaa kiriku ja kristlaste probleeme. Kõik algab sellest, et isegi kristliku kodu söögilauas ei osata Jumalat tänada. Õpetaja sõnul on ta siin viimase kuu jooksul näinud rohkem tänulikkust kui kodumaal kümne aasta jopoksul. Kurb on ka tõsiasi, et kui ema suudab toita üheksat poega, siis üheksa poega ei suuda toita ühte ema. Ükski matus, olgu see nii suurepärane kui tahes, ei suuda asendada seda, mis jäi elus ütlemata. Lõikuspühal peaksid kristlased meenutama tänu põhjusi. Tänamine annab omakorda jõudu edasielamiseks. Ta rääkis ka oma siinsetest tähelepanekutest, tõstes eriti esile eestlaste võimet võõral maal majanduslikult läbi lüüa ja valmisolekut vabatahtlikuna töötada.
Õp. Harry Haamer, kel tuli taluda vintsutusi Siberi vangilaagris, jäi seal murdumatuks ja ka tänulikuks. Kurb ja haige inimene võib arvata, et tal pole põhjust tänuks, kuid aidaku Jumal meid kõiki vaadata tänuliku pilguga elule.
Muusikalises osas laulis Avo Kittask dr. R. Toi orelisaatel.
Jumalateenistusele järgnes kiriku alumises saalis koguduse aastapäeva lõunasöök naisringi korraldusel, kus söögipalve ütles praost T. Tralla. Õp. Tammsalu rääkis veel Eesti kiriku olukorrast, peamiselt Viljandis. Sealne Jaani kirik muudeti 1951.a. kaubalaoks. Kui selle katus hakkas lekkima, ehitati uus kaubaladu ja maja jäeti maha. Kui Viljandi kirik tehti lõpuks korda, ulatati selle võti kogudusele kandikul tagasi.
Kui õp. Tammsalu asus Viljandis tööle, oli tema koguduses 120 liiget, nüüd aga 1400; tegutseb viis laulukoori ja 60 pühapäevakooli õpilast. On ristitud üle 1100 inimese. Eesti luterikirikutes on ka probleeme, nii on vaid 20 kirikut 165-st köetavad; üle paarikümne koguduse sissetulek on sama suur kui pensionäri kuu sissetulek. Tööd tehakse peagu vabatahtlikult, riik pole kirikule abi andnud; seda saadakse peamiselt Soome ja Saksa kogudustelt.
Kevadel Peetri koguduse leerilaste õnnistamisel oma suurepärase esinemisega tähelepanu äratanud leerinoor Ashley Lennox näitas seekord oma andekust Beethoveni klaverikontserdi II osa ja Chopini etüüdi esitamisega. Tänavune leerilaps Krista Käis laulis väga meeleoluliselt Newfoundlandi rahvalaulu „She lives as swallows“. Dr. A. Taul tänas esinejaid ja rõõmustas, et kogudusel on oma noorte hulgas nii suurepäraseid muusikuid.
1960. a. leeripoiss Avo Kittask laulis veel P. Tammeveski „Kodumuld“ ja J. Simmi „Oma saare“. R. Toi klaverisaatel. Solist rääkis ka hiljutisest külaskäigust Hiiumaale, kus ühes muuseumis leidis üllatuseks oma äia, kunstnik Aksel Tamme maali, mille kohta teati, et see on ainus Hiiumaal. Maal oli pühendatud Hiiumaalt pärit heliloojale Paul Tammeveskile.
Lõpusõnas tänati naisringi, noori ja eakamaid muusikuid sisuka koosviibimise korraldamise eest.
Uus abiõpetaja Toronto kogudustele (1)
Eestlased Kanadas | 23 Oct 2003 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Oleme ka tänulikud, et meie Praostkond toob igal aastal Eestist nii andekaid Õpetajaid.
Olles keskealisest põlvest, leian, et minu eakaaslased ja meie noored, kuulevad ja kuulatavad neid Õpetajaid suure huvi ja arusaamisega.
Olin hiljuti matusel, mida viis läbi Praost Tammsalu. Ta polnud elus leinavat perekonda kohanud, kuid suutis neile kõneleda haruldaselt ilusasti. Ma pole nii südamlikku matusetalitust enne kogenud!
Suur tänu!
Loodan, et kunagi saaks sellist Õpetajat täisajaliselt siia kanti, enne kui meie kirikud päris tühjaks jäävad!
Olles keskealisest põlvest, leian, et minu eakaaslased ja meie noored, kuulevad ja kuulatavad neid Õpetajaid suure huvi ja arusaamisega.
Olin hiljuti matusel, mida viis läbi Praost Tammsalu. Ta polnud elus leinavat perekonda kohanud, kuid suutis neile kõneleda haruldaselt ilusasti. Ma pole nii südamlikku matusetalitust enne kogenud!
Suur tänu!
Loodan, et kunagi saaks sellist Õpetajat täisajaliselt siia kanti, enne kui meie kirikud päris tühjaks jäävad!
Eestlased Kanadas
TRENDING
