Uus algatus Eesti Kunstide Keskuse poolt

Eestlased Kanadas | 31 Jan 2002 | EWR

20. jaanuaril toimus Eesti Majas Eesti Kunstide Keskuse korraldusel tore ja meeleolukas üritus, mis kandis nime Tango Argentino/Kella-viie-tee. Tegemist oli täiesti uue ettevõtmisega, millega on Eesti Kunstide Keskusel plaanis jätkata, tulles välja erinevate programmidega kultuurisõprade jaoks. Eesti Maja kristallsaali lauad olid kaunilt kaetud ja õhkkond oli igati salongilik. Uue ürituse populaarsust näitas seegi, et kohad olid aegsasti välja müüdud ning kokkutulijate hulk oli märksa suurem kui korraldajad olid arvanud. Mis näitab, et inimesed on igati huvitatud uutest algatustest ja toredatest kokkutulemise võimalustest. Sissejuhatavad sõnad ütles Johannes Pahapill ja üsna pea serveeriti shampust Enno Õunapuu poolt, klaasid kõlisesid tervituseks ja sellise rõõmsa sissejuhatusega see kena õhtupoolik algaski. Laudadele toodi kandikud suupistetega, mille eest seisis hea Tiia's Kitchen. Külalisteks olid seekord professionaalsed Argentina päritolu tantsijad, abielupaar Natalia Coccuzza ja Bryant Lopez, kes praegu elavad ja töötavad Torontos, esinedes ise ja juhendades stuudios tangokursusi. Pisut ette rutates olgu öeldud, et sedalaadi ettevõtmine saab hoo sisse üsna pea ka Eesti Majas. Bryant tänas kohaletulnuid ning ütles, et neil on suur rõõm esitleda oma kultuuri ning näidata tantsusamme, mis on igati tervislik viis ühiseks ajaveetmiseks. Nagu ta teatas, tulevad täna esitlusele tango ja milonga — viimane tants on kirglikum vorm tangost. Ja siis läks tantsuks — Ladina-Ameerika rütmid täitsid saali ning Bryant ja Natalia suutsid viia saalitäie vaatajaid oma kunsti lummusesse, pakkudes suurepärase tantsuelamuse. Kui tantsijaid vaadates ja nende esinemist nautides jäi paljudele mulje, et tegemist on väga keerulise kunstiga, siis kõneles Bryant, et see polegi nii — tema sõnul pole põhisammudes midagi keerulist ja ta pakkus lahkelt, et kui keegi saalisviibijaist soovib, võib ta kohe ette näidata, kuidas samme seada. Nii Bryant kui Natalia valisid omale rahva hulgast partneri ning Bryant'i selgituste saatel näitasidki ette sammude seadmist, äratades suurt huvi oma tantsukultuuri vastu. Et tangohuvilisi eestlaskonnas leidub, näitas seegi, et hiljem, kui pandi kirja nimesid tangokursustele, paistis osavõtusoov elav. Kursused algavad 3. veebruaril kell 5 p.l. Eesti Maja kristallsaalis. Nimekiri pole veel suletud ja kui kellelgi huvi tango õppimise vastu (pole tähtis, et paarid), võiks endast teatada Eesti Kunstide Keskusele telefonil 416-259-9779. Järgnevalt on aga tangosamme võimalik Eesti Majas näha 23. veebruaril, kui toimub suurüritus koos õhtusöögiga, kus lisaks Argentina tangole saab nautida ka Hispaania flamencot ja Poola krakovjakki. Ürituse esimene osa oli sellega lõppenud ning algas teine, kus oli juttu Eesti Muusikaakadeemiast ja selle toetamise projektist, mis tänu Eesti Kunstide Keskusele eesotsas Stella ja Johannes Pahapilliga on siin juba pikemat aega kestnud ja haaranud oma tegevusse üha enam kultuuri- ja muusikasõpru. Johannes Pahapill kõneles, kuidas Eesti Muusikaakadeemia Sõprade projekti käigus toetatakse akadeemiale korraliku kontserdisaali ehitamist, ühe toetusvõimalusena on näiteks saali omanimelise tooli saamine. Nüüd on võimalik muusikaakadeemia projekte toetada ka Tartu Ülikooli Sihtasutuse kaudu, saades ka tulumaksuvaba kviitungi. Hr. Pahapill kutsus kõiki üles Eesti kõrgemat muusikaharidust oma panusega toetama. Kanadas on Eesti Muusikaakadeemia Sõprade Ringiga liitunud ühtekokku 30 eestlast: Ene-Liis Martens, Kaljo Raid, Salme ja Villem Lohuaru, Stella ja Johannes Pahapill, Elma Miller, Alar Suurkask, Malle Püss, Irene ja Paavo Loosberg, Tõnu Onu, Valmar Kurol, Tony Saidla, Katrin Marits, Valentina Männik, Meeri Väärsi, Uno Abe, Tea ja Ago Peters, Mia ja Jüri Daniel, Ingrid Vaino, Ene ja Alfred Tamm, Ester ja Jaan Vares, Regina Meri, Charles Kipper ja Asta Ballstadt. Stella Pahapill lisas, et oleks tore, kui see sõprade ring jääks püsima ka edaspidi, mitte vaid saali ehituse toetuseks, ning küsis, kas inimesed oleksid edaspidigi huvitatud pühapäevastest kella viie-teedest, millele kõlas vastuseks üksmeelne jaa. Palju tänu Stella ja Johannes Pahapillile nende suure energia ja panuse eest üha uute ettevõtmistega välja tulla, tegutsedes väsimatult kultuuri edendamise nimel. KAIRE PÕDRA-TENSUDA

Eestlased Kanadas

Eesti kunstlihast pidi saama tõeline hitt – 20 aastat hiljem pole seda grammigi müüdud MAALEHT