Kindlasti on lugejad märganud
meie lehes viimasel ajal mitmete lugude all Helina Tamme nime, kes varustab meid Eestist iganädalase kaastööga, valgustades mitmeid eluolustikulisi teemasid. Kuna mitmed lugejad on ka huvi tundnud, kes on see tubli kirjutaja, siis anname noore autori tutvustamisel sõna talle enesele.
*
Sel suvel kohtusin Kanadas umbes 50aastase daamiga, kellel on eesti juured, kuigi eesti keelt ta enam ei mäletanud. Kuulsin teda seltskonnas rääkivat, et ta ei julge Eestisse minnagi, kuna seal on ikka veel väga primaarsed elamistingimused. See jutt ärritas mind. Vabandasin, et segan nende vestlust ja nimetasin Eesti kaitseks mõned toekad faktid, mis esimesena pähe juhtusid. Näiteks, et Eestis on kõik olemas, mis Kanadas, ainult autod on tänavatel palju kallimad.
Usun, et vähemalt see keskealine daam läks kodus internetti ja võib-olla esimest korda elus luges, mis Eestis tegelikult toimub. Olen kindel, et toodud näide oli ilmselt kõige äärmuslikum ning väliseestlased teavad tegelikult tihtipeale paremini kui kodueestlased, mida Eesti endast kujutab. Siiski käin pidevalt avatud silmadega ringi, mõeldes teile, Eesti Elu lugejad. Soovin kajastada just seda, millest te võib-olla mujalt lugeda ei saa.
Kanadaga sidus mind kümme aastat tagasi teadmine, et see on Vahtralehemaa Ameerika mandril, kus elavad minu kaks tädi peredega. Teadsin ka, et seal on maailma kõige kõrgem teletorn. Olin siis 12 aastat vana. Täna on mu kõrval kallis inimene, kes on Torontos sündinud. Temaga koos olen väga tihedasti kokku puutunud ja veidi tundma õppinud Kanada eestlasi. Olen osa võtnud teile nii omasest Metsaülikoolist ja käinud ESTO-päevadel.
Sündinud ja kasvanud olen Saaremaal, Sõrve sääre kaelal. Isamaja ja lapsepõlve mängumaad on mere ääres, kasesalus, kadakate keskel. Lisaks minule kasvas seal üles veel neli õde-venda. Vabatahtlikult ei läheks ma kauaks Eestist kunagi ära. Juba kasvõi selle nimel, et augustiöil koduõuel kastesel rohul paljaste jalgadega sahistada või veidi kääksuval kiigel istudes tunnetada aastaaegade vaheldumist. Linnas ei pane seda peaaegu tähelegi.
Paari aasta pärast lõpetan ülikooli eesti filoloogina, lisaerialana ajakirjanik-keeletoimetaja. Tööstaazhi on mul viis aastat, lisaks kaastööle Eesti Elule laiendan oma silmaringi töötades laevafirmas Eckerö Line. Varem olen kirjutanud ka maakonnalehele Harjumaa.
Ootan alati teiepoolseid ideid, mõtteid, kommentaare. Nii on mul kirjutamisel järjest enam võimalik arvestada teie soovide ja huvidega.
Elektronposti aadress:
postiaadress:
Helina Tamm
Narva mnt 61-1
10 152, Tallinn
Estonia
