Võttes asukohamaa pärismaalastelt tarkust, seletas gdr Kütt, et siinsed indiaanlased soovivad noorele tugevaid juuri ja tiibu. Juuri teadagi selleks, et noored oleksid tugevalt ühendatud minevikuga ja samas ka olevikuga, tiibade tähtsus on aga selles, et antakse võimalus lennata nii kaugele ja kõrgele kui endal on soovi ja jaksu. Gaidtegevus Kanadas, USAs, Rootsis, Austraalias ja Eestis seob meid kõiki, ja kuigi Toronto gaidüksused enam ei kuulu Kanada gaidorganisatsiooni alla, oleme siiski üks rahvusvaheline sõprade pere.
Seejärel süütasid kolm Rajaleidjat pidulikult küünlaid, rõhutades kuidas tuli valgustab, soojendab, ning ühendab, just nagu seda teeb gaidsõsarlus.
Hellakeste juht gj Elli Kipper kutsus ette Sydney Keevalliku, kes julgelt ja kindlalt andis oma lubaduse, millele järgnes kaelarätiku sidumine ning rinnamärgi andmine.
Gaidpere, nende vanemad ja külalised siirdusid kiriku naisruumi, kus peeti tänavune viisivõistlus, mis on asendanud lauluvõistluse, jäädes aga ikka lauludele ja laulmisele truuks. Võistlus on simultaan/mälumäng. Hellakesed, gaidid, juhid ja vanemad jagati gruppidesse, igas grupis vähemalt kaks noort ja üks lapsevanem. Mängu juhendasid vanemgaid Talvi Parming ja gj Kristiina Agur. Sülearvuti abil mängiti ette gaidluses õpitud tuttavaid viise, mida tuli kiiresti ära tunda. Järgmine kategooria oli laenviisid, paljud noorte laulud on eestikeelsete sõnadega, aga rahvusvaheliselt tuntud viisidele loodud, nagu näiteks Priit Aruvalla loodud sõnad “Tallinna teel” Gordon Lightfooti viisile “Alberta Bound”. Lisapunkte jagati neile, kes teadsid, kes oli eestikeelsete sõnade sepp. Ning “leia puuduv sõna” oli lõpukategooriaks – võistlejatele näidati ekraanil lauluridu, kus puudus oluline sõna. Nii mõnigi lapsevanem kratsis kukalt, gaidid ja hellakesed olid aga kärmed oma vastuseid kirja panema. Simultaan/mälumäng pakkus kõigile lõbu ja nalja, aega jätkus ka ühislauludeks.