Eesti Statistikaameti andmeil oli ühe inimese minimaalse ühe kuu toidukorvi maksumus 669 krooni; sellesse kuulub 41 erinevat toiduainet: 12 liitrit piima; 1,5 liitrit hapupiima; 300 gr hapukoort; 300 gr kohupiima; 150 gr juustu; 1,5 kg sealiha; 750 gr linnuliha; 2,4 kg kala; 900 gr. nisujahu; 150 gr mannat; 600 gr riisi; 7,5 kg leiba; 1,5 kg saia ja sepikut; 1,5 kg suhkrut; 60 gr võid; 150 gr. margariini; 600 gr. taimeõli; 8 muna; 18 kg juurvilja; 5,7 kg puuvilja, 0,9 l mahla; kohvi, teed, kakaod — kokku 510 gr. Seega neelab juba minimaalne toidukulu ca kolmandiku pensionist. Kõige raskemas olukorras on üksikult elavad pensionärid, kel tuleb leida veel raha muude maksete tasumiseks. Lahenduseks on äärmine kokkuhoidlikkus. Igas korteris on oma sooja ja külma vee mõõtja, elekter on odavam öisel ajal, mida siis ka rohkem kasutatakse. Vanurite hooldekodudesse ümberasumine ei ole eriti populaarne ega mitte ka taskukohane.

Külastasin moodsat äsjaavatud vanurite hooldekodu Raplamaal Hageris, mis asub Hageri kiriku naabruses. Igati kaasaegne ja kõigi mõeldavate mugavustega asutus — tõeliselt inimväärne kodu oma uhke köögi, mullivannide, basseini ja saunaga. Meie armsa „Ehatarega“ võrreldes lisaksin sellele sakslaste ehitatud kompleksile veel paar tärni juurde. Kuid momendil on selle ruumidest kasutuses ainult pooled. Põhjuseks on eesti pensionärile ülejõukäiv kuumaks — 6000 krooni ehk ca 600 Kanada dollarit. Hooldekodu direktori Urmas Soomere soovil annan edasi kutse siinsetele eestlastele vanaduspäevade veetmiseks kodumaal meie jaoks ju üllatavalt madala hinna eest.

Loodan, et ülaltoodud pistelised andmed aitavad meil hinnata eesti pensionäride vaprust ja kutsuvad meid tänulikumalt hindama siinseid võimalusi.

Kaunis Emajõe Ateenas

Emajõe Ateenaks nimetatud Tartu muutub üha kaunimaks. Tartu linn on ju ka ikka olnud eesti vaimukultuuri kandja.

Südalinnas algas äsja uue, imposantse bussijaama ehitus. Põhiliiklus Tallinna ja Tartu vahel toimub bussidega. Ees on kahte Eesti suuremat linna ühendava maanteee rekonstrueerimine.

Minu seekordse Eesti sõidu peamine eesmärk oli loengute pidamine Tartu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris. See on üks Eesti rakenduslikest kõrgkoolidest, mis koolitab pastoreid, usuõpetuse õpetajaid ning korraldab jooksvat täiendõpet töötavaile pastoreile. Eesti ajal Tallinnas tegutsenud ja okupatsiooniaja lõpus taasavatud seminar töötab oma uues ajakohases hoones nüüd juba 10 aastat.

Oma 25-aastasest pastoritööst olen täpselt poole töötanud kodumaal ja teise poole Kanadas. Kahepäevasel seminaril püüdsin anda edasi lihtsa idee: on aeg taasväärtustada eesti rikkalikud rahvuslikud usulise töö traditsioonid. Otsingute periood kirikus on lõppenud, tuleb alustada oma eesti rahva praktilist usulist teenimist. Vabaduse saabudes avas iga usuline liikumine oma vaimulikud õppeasutused, Tartu Ülikoolis töötab usuteaduskond. On tunne, et reaalseid vajadusi arvestades tuleb hakata üha enam arendama kirikutevahelist koostööd.
Milline on Eesti usuline pilt? Teatmiku „Elu Eestis 2002“ andmeil kuulub kogudustesse kokku ca veerand miljonit kristlast, nendest aktiivseid liikmeid ca 100.000. 1940 a. kuulus 98% eesti rahvast kristlikusse kirikusse. Tänapäeval siis vaid alla 12% 1,3-st miljonist elanikust. Mõtlemisainet kui palju! Pean väga tähtsaks kristlaste kokkukuuluvust.

Emadepäeval, 11. mail kõnelesin Tartu Pauluse ja Salemi kirikutes, mõlemad jumalateenistused läksid eetrisse Tartu Pereraadio vahendusel. Tartu Pereraadio kvaliteetsed ja sisukad raadioprogrammid väärivad igati esiletõstmist.

Palamuse mail

Seekord täitus mu ammune unistus külastada Palamust. Tahtsin nimelt veelkord elada kaasa Oskar Lutsu igihaljastele koolilugudele „Kevadest” ja käia Palamuse kirikus, kus teenib torontolastele hästituntud õp. Jaan Nuga. Palamuse pastoraat ja sama katuse all asuv rahvamaja on näide sellest, millise hoolega Eesti riik püüab säilitada oma rahvuskultuuriga seotut. Kindlasti on riigi poolt remondiks kulutatud 10 miljonit krooni investeeritud hästi. Soovitan seda paika külastada ja kindlasti kasutada ka ööbimisvõimalust vastremonditud pastoraadi külalisruumides.

Tegime ringkäigu Tootsi, Arno, Teele jt. värvikate Lutsu tegelaste koolimajas ja, roninud kirikutorni, oleks kangesti tahtnud helistada kirikukella koos kellamees Liblega. Olen väga tänulik pastorile külalislahkuse ja meeldiva vastuvõtu eest ja annan siinkohal edasi tema parimad soovid ja tervitused Toronto eestlastele.

Imekaunil maipäeval Tartu ümbruses ringi sõites imetlesin taastärkavat maaelu. Üha rohkem hakkab silma korrastatud maju (tõsi — osa neist on küll linlaste ka suvilad). Teed ületavad lehmakarjad ummistasid kahel korral liikluse, põllumajandus pole järelikult mitte välja surnud!

Muljetavaldav kohtumine Eesti sõjaväega

Mind on poisieast peale alati võlunud kõik sõjaväega seonduv, eriti sõjaväelased ise. Meenuvad sõjajärgses Tallinnas, Juhkentali linnaosas puhkpillihelide saatel pühapäeviti marssinud eesti sõjaväelased, kellele jooksime poistega järele. Vene väeosa toodi siis tänava äärde vaatama ja õppima, kui hästi eestlased marsivad. Mõne aasta pärast lõpetas Stalin selliste „ohtlike“ üksuste olemasolu Tallinnas.

1992. a. nägin Tallinnas tõelisi uue Eesti sõdureid, oma riigi mundris, kuid ikka veel kõrvuti vene sõjaväelastega. Alles 1994.a. lahkus viimane okupatsiooniväe sõdur Eestist. Nüüd sõidan Tartu Jõgeva maanteel 12. mail 2003 ja ei jõua ära imestada — kas Eestisse on jõudnud mingi NATO väeüksus? Või on vene armee tagasi tulnud? Maanteel vurab meile vastu ligi 30-st veoautost ja muust sõjaväetehnikast koosnev vägev kolonn. Noored rõõmsad sõdurpoisid lehvitavad sõbralikult. Mul oli muidugi õigus. Peatselt ongi see armeeüksus NATO koosseisus. Nagu järgmise päeva lehest loen, algasid Tapal Eesti Kaitsejõudude suured manöövrid „Kevadtorm 2003“. Õppused kajastasid täpselt maailma momendi situatsiooni, kahe erineva vaenujõu kokkupõrget. Ühed esindasid islamimaad ja teised kristlikku maailmasüsteemi. Loodame, et sellist olukorda reaalsuses kunagi ette ei tule ja meie arenev kaitsevägi ei pea võitlema sõjatandreil.

Olgu veel lisatud, et kaitsevägi on paljudele vene keelt kõnelevatele noorukitele suurepärane või isegi parim eesti keele õppimise koht.
(Järgneb)

Märkmed: