Klubi esimees Heikki Paara tutvustas esmalt klubi neid liikmeid, kes varahommikust peale olid teinud ettevalmistusi külaliste vastuvõtuks. Ta lisas, et õp. A. Tuhkru lahkub Torontost enne järgmist, 16. mail toimuvat koosviibimist. Me ei saa teda kinni pidada — kodu ja oma kogudus kutsuvad õp. Tuhkrut tagasi, rääkis hr. Paara. Ja siis esinesidki ürituse üllatajad — pensionäride vanatantsurühm „Aissa“ kuue paariga. Tantsijad, kelle vanus kõigub 65—80 aasta vahel, esinesid Lydia Aruvalla klaverisaatel ja Hilja Suurna juhatusel mitme tantsuga. Enne esinemist tutvustas Hilja Suurna Eestis sündinud rahvatantsu, mis siiani on püsinud. Iga elusündmust on tahetud väljendada tantsus (näit. „Targa rehealune“). Eestis on rahvatants tänini au sees, kuigi uusloomingulised tantsud on muutunud keerukamaks. Ehkki igal kihelkonnal oli oma tants, oli kõigi jaoks ühine „Labajalg“.
Eestis tegi suure töö tantsude säilitamisel ära Anna Raudkats, eriti populaarseks sai tema seatud „Tuljak“. Kõneleja ütles, et tantsija unustab oma igapäevase elu mured. Tantsurühm esitas seejärel „Kiigu-liigu laevake“, „Labajalg“, „Kosjatants“, ja „Aissa“; lisapalaks esitati nelja paariga „Kus sa käisid, sokukene?“. Rühm on tegutsenud allest lühikest aega; esitatud tantsudes väljendati lihtsamaid koreograafiaid, kuid viimases lisatantsus hakkas tantsusamm märgatavalt elavnema. Klubi esimees tänas kõiki esinejaid roosiõiega. Kodumaal on sellised vanemaealiste tantsurühmad küllaltki populaarsed ja nendes tantsijaid nimetataks tantsumemmedeks.
Õp. A. Tuhkru ütles oma viimases emotsionaalses esinemises pensionäridele, et rõõm on taas teie hulgas olla; iga teiega koosveedetud hetk on kaunis olnud. Torontos on möödunud kuudega tekkinud kodutunne. Nüüd on veel võimalus neid hetki peatada ja üksteise südameisse vaadata. Rahvatantsudega võlume välja seda, mis meie kaugemasse minevikku on jäänud; täna on tantsijad pannud selle mänglema ning uueks loonud. Õp. Tuhkru ütles ka, et ta on Torontos kogenud eesti meele ja keele olulist tähendust. Lõpuks soovis, et me oma hingesoojusel ei laseks jahtuda ja hoiaksime seda, kuni jälle kohtume.
Peale kohviaega kõneles näitleja ja ajakirjanik Ain Söödor, kes ütles enda kohta, et ta on teatriinimene; need on sageli konfliktsed isiksused, kes kisuvad ja lõpuks lepivad — nagu polegi õiged inimesed. Käsitles siis elavalt ja sageli humoorikalt välis- ja kodueestlaste vahelisi, vahel lausa lahendamatuina näivaid küsimusi, mille kohta tõi eesti ajakirjandusest üksikuid iseloomustavaid näiteid.
H. Paara ütles lõpusõnas, et järgmine kokkutulek on neljapäeval, 16. mail, kuid selle kava on alles lõplikult selgumata. Viimaseks osaks oli rikkalike loteriivõitude teatavakstegemine. Viimastel kokkutulekutel on piletid alati kiiresti läbi müüdud; neid polegi kõigile soovijaile jätkunud. Kaunid käsitööringi liikmete poolt valmistatud esemed otse meelitavad pileteid ostma. H. Paara tänas kõiki üritusele kaasaaidanuid, eriti neid, kes oma mõtetega rikastasid pensionäride kokkutulekut.