Eesti linnade tänavatele ilmusid suured K-tähega reklaamid. Need tutvustavad uut kohukest – väikest kohupiimasuutäit. Kuna Keskerakonna embleemi K-täht on kohukese reklaamil kujutatuga sarnane, süüdistatakse erakonda lubamatute võtete kasutamises – praegu on parteidel välireklaami kasutamine keelatud. Keskerakond eitab oma seotust reklaamiga ja kohukese tootjad eitavad Keskerakonna reklaamimist.
Erakonnad ja populaarsed isikud
Väiksemates linnades ja valdades ei ole erakondade mõju eriti suur. Näiteks Tõrvas on praegu võimulolevas koalitsioonis sõbralikult koos Rahvaliit, Keskerakond, Reformierakond ja Isamaaliit. Valimiseelsel väitlusel Valgamaalase toimetuses ütlesid Valga ja Tõrva erakondade esindajad, et valimisvõitlus käib rohkem isikute pinnal ning senises volikogu töös ei ole koalitsiooni ja opositsiooni vahel erilist pinget.
Selle kinnituseks on inimeste otsimine erakondade valimisnimekirjadesse. Ühte ja sama inimest püüdsid erinevad erakonnad. Küsimust võib siis püstitada kahtemoodi – kas pole püütaval inimesel vaateid või pole erakondadel tegelikult vahet.
Pigem on õige viimane väide. Oma nimekirjadesse taheti saada tuntud ja asjalikke inimesi, kes oleksid suutelised hääli koguma ja pärast valitsema. Erakondade kohalikud esindused on omavahel sobivate inimeste grupid või sõpruskonnad, mis teiste gruppidega ideoloogiliselt ei tarvitse vastanduda. Pealinna parteijuhtide vahelise poripildumisega tavaliselt kaasa ei minda.
Reklaam vastaste raha eest
Nagu ikka, käib peamine võitlus Keskerakonna poolt ja vastu. Argumentideks sobivad haridusminister Mailis Repsi apsud Marimaa-visiidil, Edgar Savisaare majaost Keila-Joal, venelaste küsimus – kõik, millest saab kinni võtta.
Venelaste küsimus on eestlaste jaoks muidugi terav. Venelaste hääled kuluvad aga igale erakonnale ära. Keskerakonna koostööleping Vladimir Putini parteiga Ühtne Venemaa on suureks plussiks venelaste häälte püüdmisel ja miinuseks eestlaste silmis. Kas leping tegelikult toimib, mida see annab ja mida võtab, selle kohta on esitatud ainult oletusi. Keskerakond ise sellest eriti ei räägi.
Keskerakonda kuuluv Vladimir Velman (Friedrich Robert Faehlmanni venekeelne, kuid korralikult eesti keelt oskav järeltulija) ütles Moskvas, et Eestis elavad venelased on nõukogude lumpen. Seda on püütud erakonna populaarsuse kahandamiseks venelaste silmis ära kasutada. Aga venelasi ei huvita Vladimir Velman, vaid Edgar Savisaar.
Tegelikult kordub viga, mida Keskerakonna vastased valimistest valimistesse ikka ja jälle teevad. Keskerakonna eksimustest (või asjadest, mida selliselt esitatakse) rääkides loodetakse temalt valijate hääli ära võtta. Keskerakonnal on aga oma kindel valijaskond, kellele niisugune jutt on nagu hane selga vesi. Teiste erakondade pooldajad Keskerakonda niikuinii ei vali ja nende eelistust selline kära ei mõjuta. Valijad, kellel kindlat eelistust ei ole, võivad aga valida kõige rohkem kuuldud nimega erakonna.
Nii teevad vastased Keskerakonnale oma raha eest reklaami. Millal jõutakse selleni, et Keskerakond peab oma reklaami ise kinni maksma?
Mis saab kohukesest?
Mitmed Keskerakonda puudutavad skandaalid on nagu osava reklaamifirma poolt kavandatud ja võib-olla ongi seda. Olenemata sellest, mida keegi kohukesest arvab, kas reklaam maha võetakse või alles jäetakse, on Keskerakond väga palju võitnud. Nende partei nimi on igaühel suus ja parteijuhi kuju silme ees.
Kindlasti on võitnud ka kohuke. Vist mitte kunagi ei ole ühele kohupiimatootele nii vägevat reklaami tehtud. See peaks ju mõju avaldama. Valgas ongi reklaamid üleval, aga kohukest müügil pole – firma ei jõudvat niipalju toota, kuipalju ostjaid on tekkinud.
Valimised saavad läbi ja kära vaibub. Aga poeriiulil vaatab kohukeste pikas reas ühelt pakendilt vastu tuttav K-täht. Küllap lähtuvad ostjad tulevikus kohukese maitsest ja mitte poliitilistest eelistustest – kes sööb ja kes ei söö Keskerakonna kohukest.