Tõstaksin nendest mitmeid esile – eeskätt neid, mis torkavad silma oma ilusa kujunduse ja värviliste illustratsioonidega ning oleksid seetõttu ülimalt sobivad kinkeraamatuteks.
„Eesti rahvakultuuri“ väga kaunis teine väljaanne sisaldab kõike, mis esimeses väljaandes on kirjutatud talupojakultuurist, kuid laiendab „kultuuri“ mõistet ja viib eestlased talupojakultuurist edasi industrialiseeritud linna- ja meediakultuuri. Värvifotodega illustreeritud „Eesti maastikud“ katab vaatamisväärsusi ja maastikke maakondade kaupa. Piret Mildebergi toredate illustratsioonidega „Eesti lasteluule kuldraamat“ sisaldab lasteluule paremiku 19. saj. keskpaigast kuni tänapäevani. „Lopi ja lapi“ on valik Kreutzwaldi muinasjutte.
Siis jätkub valgete laikude täitmine meie lähiajaloos. Alar Nigul kirjutab raamatus „Võitlus kahel rindel“ oma kogemustest vene sõdurina Afganistanis 1984-1986. Enno Tammer vaatleb oma raamatus „Nõukogude piir ja lukus elu“ Eesti piiri ja ränka piirivalvet Nõukogude ajal. Soomlased uurivad intensiivselt senini tuhmisid ehk saladuse katte all hoitud seiku eestlaste ajaloos. Näiteks valgustab Risto Niku oma uuringus „Kaleva surmalend“ reisilennuki Kaleva allatulistamist 1940. Jussi Pekkarinen ja Juha Pohjonen on oma raamatus „Läbi Soome kadalipu“ uurinud inimeste väljaandmisi N. Liidule 1944-1981. Jari Leskinen käsitleb oma uurimistöös „Vendade riigisaladus“ senini tabu all olevat teemat – Soome ja Eesti salajast sõjalist koostööd võimaliku N. Liidu rünnaku vastu 1918-1940.
Esitame siinkohal taas Eesti Elu lugejaile sisukokkuvõtted uutest raamatutest:
Raimond Kaugver. Nelikümmend küünalt. (Hõbevaramu) Pegasus, 2008
Direktori asetäitja Villem Alavain on jõudnud oma 40. sünnipäevani. Pidu on läbi, külalised lahkunud, küünlad kustumas ja Villem mõtleb tagasi neile 40-le aastale – küünal haaval. Iseenesest on Villemi elukäik sarnane nii paljude tema aastakäigu poiste omadega: gümnaasium, põgenemine Soome, sõdimine „valel poolel”, Siberi vangilaager, vabanemine, tagasitulek ja vaevaline töö otsimine. Villemit aitavad tutvused „õigete“ inimestega, ta teeb kiiret karjääri ja enne neljakümneseks saamist on tal justkui kõik olemas mis vaja: hinnatud töö, õnnelik abielu, hea armuke, jõukus. Ometi on tal sel juubeliõhtul pärast külaliste lahkumist hinges tusk ja tühjus. See kõik pole see, ta pole seda kõike tahtnud, olud on ta lihtsalt selleni viinud.
Friedrich Reinhold Kreutzwald. Lopi ja Lapi. Eesti rahva ennemuistsed jutud. Tänapäev, 2008
Oma lemmikmuinasjutud on loomulikult igaühel meist, raamatukujundajatel kohe eriti. Üheksa Eesti raamatukunstnikku on võtnud illustreerida oma lemmikuid F. R. Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsetest juttudest” ja tulemus, igaühe puhul väga isikupärane ja erinev, on nende kaante vahel näha ja lugeda.
Ants Viires, Elle Vunder. Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008
Tegemist on Eesti juhtivate etnoloogide ja rahvaluuleteadlaste kirjutatud koguteosega, eeskätt 19. ja 20. saj. muuseumi-, arhiivi- ja teatmematerjali alusel toimunud uurimistöö tulemustest eesti talupojakultuurist. Erinevaid kultuuriilminguid (tööelu, argimiljöö, tavad, tähtpäevakombed, esemeline ning sõna- ja muusikalooming) käsitletakse kindlas ajaloolises, piirkondlikus ja sotsiaalmajanduslikus raamistikus, tuues võimaluse korral paralleele ka laiema Euroopa kultuurikontekstiga.
Raamatu esmatrükk ilmus 1998. Vahepealse kümnendi jooksul on etnoloogiateaduse üldise arengu käigus ümber mõtestatud senised vaated eesti rahvakultuuri kohta. Uus kultuurikäsitlus tõi kasutusse avaramaid tõlgendusi võimaldava ‘argikultuuri’ mõiste, mis keskendub rahva igapäevase elu kulgemisele. Teisele väljaandele on lisatud mitu uut peatükki, mis käsitlevad 19. saj. lõpus ja 20. saj. ühiskonna moderniseerimise käigus toimunud kultuuriprotsesside radikaalseid muutusi. Samuti on lisatud oluliselt rohkem illustratsioone (sh värvilisi), mis aitavad esitatud elupilti senisest paremini visuaalselt konkretiseerida.
Uudne lähenemine, rohke pildimaterjal ja peatükkide lõppu lisatud ammendav kirjandus teevad teosest nii professionaalsetele teadlastele kui ka laiemale lugejaskonnale mõeldud teadusliku käsiraamatu.
Alar Nigul. Võitlus kahel rindel ehk eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis. Grenader, 2008
Alar Nigul, kes osales aastatel 1984–1986 ajateenijana N. Liidu armee erivägede koosseisus Afganistani sõjas, kirjeldab oma mälestustes endise Nõukogude armee olusid ja toimimist. Saame täpsemalt teada, mis juhtus meie poistega, keda võõrvõim võõra lipu all sinna mõttetusse sõtta saatis. Jutustus on kaasakiskuv, olusid ja lahingukogemusi kirjeldav ja lisaks pisut õpetlik lugemisaine mitte ainult sõjaväelastele, vaid soovituslik kõikidele.
Kannatuste aastad 1940-1991, Valge Raamat, 2008
Eesti poliitilise eliidi saatusest ning kirjandusest ja kirjanduselust Nõukogude okupatsioonide ajal.
Käesolev raamat oleks pidanud ilmuma juba 3-4 aastat tagasi, siis, kui 2004. a. sügisel lõpetati okupatsioonivõimude repressioonide uurimisega tegelnud Riigikogu komisjoni tegevus. Suurem osa siin avaldatavast materjalist oli komisjonil tookord koos, kuid raha puudumine ei võimaldanud mõeldagi publitseerimisele.
Leili Utno. Eestlased Lätis 2. Välis-Eesti Kirjastus, 2009
Raamatu teises osas on avaldatud teoloog Hannes Korjuse uurimus eesti kogudustest ja eestlaste usulisest tegevusest Lätis. Teostes avaldatu on suures osas arhiivimaterjalidele toetuv ja annab tunnistust neist sajandipikkustest eestlaste ja Läti elanike hariduse- ja kultuurialastest seostest, mis on kujundanud meie ühist kultuuriruumi. (Järgneb)