Nüüd, kus TC laenuraamatukogu on taas avatud uueks hooajaks, on põhjust tutvustada seal olevaid uuemaid teoseid.
Maire Aunaste, Viis aastat peidus. Ajakirjade Kirjastus, 2008
Äärmuslikult avameelne raamat Eesti ühe tuntuima telesaatejuhi elust Ameerika Ühendriikides. Mida tegelikult tähendab illegaalne elu, kui sul pole ametlikku elamis- ja tööluba? Kuidas tuleb igapäevase leiva hankimisega toime naine, kes oli kodumaal esimese suurusjärgu täht, kuid nüüd vaid nimeta ja näota esmaste inimõigusteta võõrtööline? „Pärast neid kogemusi tean, et enam pole midagi, mis suudaks mind alandada,“ ütleb autor ise.
Tiit Made, Eestlased sõjapõrgus. Argo, 2008
Raamat käsitleb sündmusi II maailmasõja lõpuaastatel, kui Saksa okupatsioonivõimud viisid jaanuaris 1944 Eestis läbi üldmobilisatsiooni ja sundisid eestlasi SS-vägedes võitlema pealetungivate venelaste vastu. Rindele ja tagavararügementidesse läinud mehed kujutasid ette, et annavad nii oma panuse Eesti iseseisvuse taastamiseks ja bolshevismi pealetungi tagasitõrjumiseks. Teoses on kasutatud kapten Julius Made ülestähendusi ja dokumente mobilisatsiooni käigust ning aegadest, mil ta pidas viimaseid kaitselahinguid mandri-Eestis, lahkus oma meestega koos sakslastega Saaremaa kaudu Danzigisse ning viibis õppelaagrites Põhja-Saksamaal ja Taanis. Eestlastest komplekteeritud rügement oskas mööda hiilida sakslaste korraldusest minna idarindele ja andis end 5. mail 1945 inglastele sõjavangi. Raamatus on põhjalikult käsitletud Eesti sõjameeste viibimist interneeritute laagris Ukleis, kus nad oskasid end hästi sisse seada. Kuid Eesti ohvitseride omavaheline võimuvõitlus ja eestlaslik kadetsemine tõid kaasa olukorra halvenemise. Uklei laager likvideeriti ja mehed saadeti Belgiasse, kus sõjavangid pidid viibima tõeliselt karmides laagrioludes.
Alice Kuperjanov, Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni. Grenader, 2008
Alice Kuperjanovi mälestused oma abikaasast Julius Kuperjanovist ja autori enda tegevusest Juliuse kaaslasena ilmusid esmakordselt aastal 1937. Alice oli sõna otseses mõttes Juliuse võitluskaaslane, viibides tema läheduses kuni mehe surmani ning aidates abikaasana palju Juliuse organiseerimistegevusele kaasa. Mälestused on kirja pandud ladusas eesti keeles ning see on soovituslik lugemine kõigile Eesti Vabadussõja ajaloo huvilistele.
Sari Aja lood.
Reigo Rosenthal, Laidoner – väejuht. Argo, 2008
Kuidas hinnata kindral Johan Laidoneri tegevust Eesti Vabadussõjas? Milles seisnes Briti laevastiku, soome vabatahtlike ja vene valgekaartlaste toetuse tähtsus Vabadussõjas? Kas Eesti ülemjuhatus provotseeris teadlikult Landeswehri sõja? Kelle võitu soovis Laidoner Vene kodusõjas ja miks toetas ta 1919. aasta sügisel Loodearmeed, hoolimata Eesti poliitilise juhtkonna vastuseisust? Miks ja kuidas sekkusid Eesti sõjaväelased Loodearmee-sisesesse võimuvõitlusesse? Miks näitas 2. diviisi juhatus Vabadussõja ajal korduvalt üles allumatust ülemjuhataja käskudele? Raamatust leiab vastuse neile ja paljudele teistele küsimustele.
Raamat keskendub ülisuure allikalise baasi najal kindral Johan Laidoneri kui Eesti sõjalis-välispoliitilise strateegia kujundaja ja kõrgema operatiivjuhi tegevusele Vabadussõjas. Lisaks sellele, et raamat kujutab endast kõige olulisemat peatükki Laidoneri biograafiast, on tegu pika sammuga tänapäevase ajalooteaduse standarditele vastava Eesti Vabadussõja käsitluse poole.
Reigo Rosenthal on Tartu Ülikooli ajaloodoktorant. Varem on tema sulest ilmunud uurimus „Loodearmee“.
Jüri Kindel, Vana mesipuu saladus: metsavenna päevik. Hotpress, 2008
Jüri Kindeli mälestusteraamat on autentne ja ajastutruu dokument, mis heidab vahetult valgust paljude inimeste saatusele ning sündmustele Läänemaal aastatel 1939–1949. Eessõna ja kommentaarid tuntud ajaloolaselt Mati Mandelilt.
Robert I. Frost, Põhjasõjad: sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558-1721. Kunst, 2005
Aastail 1558-1721 käis Balti mere kallastel ligi 3 sajandit peaaegu lakkamatult sõda. Siin võideti ja kaotati, otsiti liitlasi, sõlmiti ja murti rahulepinguid. Taani, Rootsi, Venemaa (Moskoovia), Poola-Leedu, Saksimaa ja Preisimaa olid paljuski erinevad ühiskonnad, mis arenesid ja teisenesid just nende, seni vähe käsitlemist leidnud sõdade keerises. Kui perioodi algul domineerisid Läänemere kallastel Rootsi ja Poola, siis kolm sajandit hiljem võidutsesid Venemaa ja Preisi. Ka Eesti käis korduvalt käest kätte ning Tartu on ilmekas näide neil heitlikel aegadel sõdade jalgu jäänud linnast, laastamisest ja ülesehitustööst.
Robert I. Frosti monograafia on põhjalik ja üldistav analüüs nende sõdade põhjustest, Ida-Euroopa lahinguväljadel aset leidnud sõjalistest muutustest ning nende suurest mõjust rahvastele ja riikidele.
Irja Kass, Kuidas ma lähen. Varrak, 2008
Saksamaal elav eestlanna Irja põeb parandamatut haigust. Reisimine on tema elusisu ja Taimaa tema lemmikmaa, niisiis lendab ta hoolimata keemiaravi rasketest kõrvalmõjudest veel kord oma „paradiisi“, seekord üksinda. Reisist kujuneb põrgulik kogemus, millest ta ei ole koju saabudes võimeline kellelegi rääkima, isegi mitte lähimatele sõpradele. Selle asemel hakkab ta neile kirjutama ja kirjutab endalegi ootamatult terve romaani, mis pakatab avameelsusest ja kohati lausa süsimustast huumorist.
Uut ja huvitavat raamatukogus (3)
Eestlased Kanadas | 11 Sep 2009 | Alliki ArroEesti Elu
Eestlased Kanadas
TRENDING
