Avalik kiri Riigikogule
Eesti Vabariigi (EV) Põhiseaduse paragrahv 2 ütleb: "Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik."
EV Põhiseaduse paragrahv 122 ütleb: "Eesti maismaapiir on määratud 1920.aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega."
Sõna "ja" viimases lauses tähendab, et nii Tartu rahuleping kui ka teised rahvusvahelised piirilepingud kehtivad üheaegselt.
EV Põhiseaduse paragrahv 123 ütleb: "Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on põhiseadusega vastuolus."
Seega on 18. mail 2005 Moskvas allkirjastatud uus piirileping otseses vastuolus nii Tartu rahulepinguga kui ka EV Põhiseadusega, olles seetõttu allkirjastamise hetkest õigustühine.
Eesti Vabariik on Tartu rahulepingut ausalt täitnud. Seega puudub Venemaal igasugune õiguslik alus nimetatud lepingu ühepoolseks ülesütlemiseks.
Tartu rahulepingu sõlmimise hetkel polnud teised riigid kumbagi lepinguosalist veel tunnustanud. Kuid 28. septembril 1939. a. kui sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt (nn.baaside leping), olid mõlemad lepinguosalised rahvusvaheliselt tunnustatud
riigid ja Rahvasteliidu liikmed. Viimatimainitud lepingus oli muu hulgas öeldud järgmist:
"Eesti Vabariigi President ühelt poolt, ja NSV Liidu
Ülemnõukogu Presiidium teiselt poolt, juhitud sihist arendada sõbralikke vahekordi, mis kindlaks määratud rahulepinguga 2. veebruarist 1920. a ja rajatud rippumatu riikluse
tunnustamisele ja mittevahelesegamisele teise Lepinguosalise siseasjadesse; tunnustades, et rahuleping 2. veebruarist 1920. a ning mittekallaletungi ja tülide rahulisel teel lahendamise leping 4. maist 1932 on endiselt nende
vastastikuste suhete ja kohustuste kindlaks aluseks, /./."
Seega kinnitas 28. septembrist 1939 a. allakirjutatud lepingu teine osapool Tartu rahulepingu kehtivuse omapoolset tunnistamist.
Uue piirilepingu ratifitseerimist Riigikogus saab käsitleda EV Põhiseaduse paragrahvi 122 rikkumisena ning osa Eesti Vabariigi seadusliku territooriumi vabatahtliku ja teadliku loovutamisena. Erinevalt 1939.a. baaside lepingust,
milles oli viide Tartu rahule, uues piirilepingus sellist viidet ei ole. Ratifitseerimine tegelikult tühistaks Tartu rahu, sest et lepingut rikuksid mõlemad lepinguosalised, mistõttu nimetatud leping kaotaks automaatselt oma kehtivuse. See asjaolu võimaldaks Venemaa juhtkonnal käsitleda Eesti Vabariiki kui 1991. aastal loodud uut riiki, koos kõige sellest tulenevaga.
Meiepoolse preambula lisamine ratifitseerimisel ei muuda lepingu sisu ja olemust.
Aastatel 1944-1945 muutis NSV Liidu tolleaegne valitsus ühepoolselt Eesti ja Venemaa vahelist piiri. Piirimuutmine oli otseses vastuolus nii 2. veebruari 1920. a. Tartu rahulepinguga kui ka ENSV tolleaegse konstitutsiooniga, mille
paragrahv 16 kohaselt "ENSV territooriumi ei või muuta ilma ENSV nõusolekuta". Taoline piiri muutmine oli aga kehtetu juba sellepärast, et ENSV oli ebaseaduslik okupatsioonivõimu allüksus.
Nürnbergi tribunal mõistis 1946. aastal hukka rahvusvaheliste lepingute rikkumise hitlerliku Saksamaa juhtkonna poolt. Samal viisil tuleb hukka mõista rahvusvaheliste lepingute rikkumine ükskõik kelle poolt, kaasa arvatud Venemaa.
Uue piirilepingu sõlmimise eelduseks võinuks olla Tartu rahu tunnustamine Venemaa poolt. Tänapäeval on Venemaa Tartu rahu tunnustamisest loobunud. Seega kujutaks uue piirilepingu ratifitseerimine ka Eesti-poolset lahtiütlemist Tartu rahulepingust.
Lääneriigid on oma suhtumist Venemaal toimuvasse praegu muutmas. Nii USA Senat kui ka Euroopa Parlament nõuavad oma resolutsioonides Venemaalt Baltimaade okupeerimise ja annekteerimise selget ja ühemõttelist tunnistamist ning selle hukkamõistmist. Täiesti lubamatu on meie omariiklust
toetavatele rahvusvahelistele aktsioonidele vastutöötamine, mille kujukaks näiteks saaks ülekohut põlistava uue piirilepingu ratifitseerimine.
16. juunil 1940 esitas NSV Liit Eesti Vabariigile ultimaatumi, nõudes Punaarmee täiendavate väeüksuste paigutamist Eestisse ja nõukogudemeelse valitsuse ametissemääramist. Seegi nõudmine oli otseses vastuolus baaside lepinguga, mille Artikkel V ütles: "Käesoleva lepingu elluviimine ei tohi
mingil määral riivata lepinguosaliste suveräänõigusi, eriti aga nende majandussüsteemi ja riiklist korda."
Rahvusvaheline õigus ei tunnista mitte ühtegi avalikult territoriaalset muutust, kui see ei ole kooskõlas asjaosalise rahva vabalt väljendatud tahtega.
Kas tõesti kavatseb Eesti Vabariigi praegune juhtkond selle häbiväärse ultimaatumi 65. aastapäeva tähistada, kinkides (sest vastu ei saada ju mitte midagi!) 5,2% Eesti Vabariigi seaduslikust territooriumist meie riiki ja rahvasse ikka veel vaenulikult suhtuvale stalinismi avalikult restaureerivale naaberriigile?
9. juuni 2005
Allkirjad:
Alar Aigro
Olev Ait
Juhan Algus
Jaan Arder
Andres Aule
Laine Bils
Anne Eenpalu
Tiina Eier
Kalle Eller
Rein Eller
Jüri Estam
Jaan Hatto
Aleksander Heintalu
Harri Henn
Tullio Ilomets
Ain Järve
Merle Jääger
Valeri Kalabugin
Veljo Kalep
Heino-August Kalmo
Ülle Kauksi
Ago-Livius Kerge
Mati Kiirend
Ali Kikkas
Aavo Kittask
Peeter Kivimäe
Rein Koch
Tiiu Kolts
Margit-Mariann Koppel
Märt Kunnus
Tiit Kuusemaa
Henry Laks
Leho Lamus
Jüri Leesment
Vello Leito
Jüri Liim
Elo Liiv
Argo Loo
Kai Maitla-Brauer
Tõnis Mägi
Kalju Mätik
Mart Niklus
Jaanus Nilson
Reet Ohna
Uuno Ojala
Tõnu Ojamaa
Jaan Ojarand
Ahto Palm-Leis
Viido Polikarpus
Maie Pulst
Kalju Põldvere
Helgi Pärn
Indrek Raadik (Summer)
Juku-Kalle Raid
Priit Rajasaar
Hildegard Rand-Maricq
Frederik Priit Raudsaar
Mait Raun
Armult Reinsalu
Evar Riitsaar
Ergo Rikmann
Jevgeni Rjazin
Aarand Roos
Olavi Ruitlane
Hando Runnel
Edgar Saar
Feliks Saarevet
Hilda Sabbo
Vello Salum
Heno Sarv
Osvald Sasko
Aavo Savitsch
Tõnis Siim
Urmas Sisask
Heli Speek
Heli Susi
Frits-Allan Suurkask
Andres Sööt
Olaf Tammark
Leo Tammiksaar
Enn Tarto
Evi Tomson
Tõnu Trubetsky
Ilmar Trull
Olev Träss
Kati Tursk
Johannes Tõrs
Jüri Vaidla
Heiki Valk
Kristel Valk
Arvo Valton
Ilmar Vananurm
Siimu Velbri
Anne Velliste
Helle Vilu
Urmas Virkmaa
Ants Vooremaa
Ain Väli
Kauksi Ülle
Allkirjastanud organisatsioonid:
Eesti Kesknõukogu Kanadas
Tartu Rahu Põlistamise Selts
Kontradmiral J. Pitka Relvavendade Ühendus
___________________________________________________________________
Kolmapäeval 15. juunil tahab riigikogu ratifitseerida piirilepingut Venemaaga.
Ratifitseerimine praegusel kujul ohustab Eesti riigi õiguslikku
järjepidevust ning selle kaitseks kogutakse allkirju. Teiste seas on alla kirjutanud paljud tuntud inimesed, nt. Hando Runnel, Arvo Valton, Kauksi Ülle, Olavi Ruitlane, Tõnu Trubetsky, Tõnis Mägi, Urmas Sisask, Merle Jääger, Indrek Raadik (Summer), Alar Aigro, Aleksander Heintalu, Elo Liiv, Enn Tarto, Aarand Roos jt. Avalikule kirjale saab allkirju korjata ning sellega liituda kuni riigikogu istungini.
Kui vähegi võimalik, siis saatke oma liitumisteade Tartu rahu avaliku kirjaga e-maili teel või telefonitsi kohe praegu Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse väljaspoolkoosseisulisele pressiesindajale Valeri Kalabuginile aadressil:
valeri@ngonet.ee
lauatelefon: 672 5545
taskutelefon: 526 84 54