V VÄLIS-EESTI KONGRESSI LÕPPDOKUMENT (5)
Välis-Eesti Kongress toimus Tallinnas viiendat korda.
Välis-Eesti Kongresside kokkukutsumine Eesti Laulupeo eelõhtul on Välis-Eesti Ühingu põhikirjaline ülesanne.
Välis-Eesti Ühing loodi 1928.a. kodu- ja välismaal elavate eestlaste vaheliste sidemete hoidmiseks. Ühing on aastakümeid tegutsenud eesmärgiga, et eestlased võõrsil oleksid teadlikud Eestis toimuvast, säilitaksid oma rahvusliku identiteedi ja võimalusel rikastaksid kodumaad võõrsil omandatud teadmiste, kogemuste ja oskustega.
V Välis-Eesti Kongress, mis toimus 1. juulil 2004 Rahvusraamatukogus, käsitles eestluse järjepidavust ja eestlaste missiooni üleilmselt.
Kongress kuulas ära 7 ettekannet plenaaristungil „Eesti kultuuri-, teadus- ja haridusseltside tegevus välisriikides” ja 6 ettekannet sümpoosionil „Eesti kultuur avatud ühiskonnas” ning 9 lühiettekannet teemal „Eestlased maailmas”.
Kõik esitatud ettekanded olid sisutihedad ja vastasid 5. Välis-Eesti Kongressi korraldajate poolt eelnevalt väljakuulutatud teemadele.
Kongressil oli 101 registreeritud osavõtjat.
Kongress tõdes, et vaatamata aastakümnetele, mil võõras võim püüdis lõhkuda väliseestlaste sidemeid kodumaaga, on need püsinud ja arenenud.
Välis-Eesti organiseerunud ühiskondadel on olnud märkimisväärselt suur roll Eesti iseseisvusmõtte hoidmisel ja riikliku iseseisvuse taastamisel.
Välis-Eesti on täitnud oma vabalt võetud kohustusi eestluse hoidmisel maailmas. Kongress avaldab siirast tunnustust ja tänu kõigile, kes selles on osalenud.
Ühtlasi tõdes Kongress, et aeg on muutnud kodumaa ja Välis-Eesti suhete iseloomu. Aeg on teinud oma tööd ka Välis-Eesti ühiskonna ja nende juhtide hulgas.
Välis-Eesti ürituste innustajad ja korraldajad on jõudnud auväärsesse ikka, mil oleks aeg jagada ülesandeid järgmiste põlvkondadega. Samas täieneb Välis-Eesti uute noorte liikmetega kodumaalt. Viimasel aastatel on Euroopa ja Põhja-Ameerika riikidesse õppima ja elama suundunud palju eestlasi.
Käesoleval ajal on meie ühiseks ülesandeks siduda välismaale suundunud ja suunduvaid inimesi Välis Eesti ühiskondadega, et kodumaalt lahkunud noored säilitaksid oma rahvusliku eneseteadvuse ning kuuluvuse Eesti kultuuriruumi ja viiksid eestluse mõtte maailma.
Kongress avaldab tunnustust koostööle estofiilidega, hindab kõrgelt nende tegevust kui olulist toetust Välis-Eesti sidemete hoidmisel esivanemate kodumaaga ja nende arendamisel uutes tingimustes.
Väliseestlaste ja estofiilide elujõuliste ning sisukate eesti kultuurifestivalide Lääneranniku Eesti Päevad ja Eesti Päevad Austraalias jäägu aga endiselt Välis Eesti organisatsioonide korraldada, nagu arenenud riikide kodanike ühiskondades kombeks.
Kongressil avaldati arvamust, et edaspidised ESTOd võiksid toimuda Eestis.
Kongress pöördub Eesti Vabariigi valitsuse poole üleskutsega pidada vajalikuks ja toetada Välis-Eesti keskkoole, koole ja organisatsioone nende püüdes anda eesti keele ja kultuuriõpet eestlastele ja estofiilidele.
Kongress kiidab heaks osavõtjate ettepaneku korraldada sagedamini väliseestlaste osalusega suurüritusi Tallinnas, et kiiresti muutuvas maailmas oleks kõigil eestlastel Eesti arengust tõepärase teabe saamise ja oma ettepanekute tegemise võimalus.
Kongress otsustas korraldada järgmise Kongressi 2006 a. suvel Tallinnas.
Kongress tänab kõiki esinejaid, osavõtjad ja korraldajaid!
1. juulil 2004
Rahvusraamatukogus Tallinnas
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
kas saavad ideid? või kauvad ära kuni keegi korraldab järgmist?
seepärast ongi igati teretulnud sellised üritused, kuhu tõmmatakse kaasa suuremaid rahvahulki erinevatest generatsioonidest, meenutame näiteks sel aastal toimunud rahvapidusid Eesti Majas. et noored saaksid ideid eestluse edasiviimise kohta ja huvi muidugi kah
õigus küll...aga miks nii mitmed noored ei tee üldse midagi eestlaste ühiskonnas, kas või oma algatusega? Kas nad valivad olla hoopis kanadalased? Või nad ei viitsi pingutada?
Arvamus
TRENDING
