Associate producer: Mare Tiido, reporterid Riina Kindlam, Riki Roos, Mare Tiido ja Ene-Liis Martens, saatejuht Ene-Liis Martens.
Ühe nii väikese rahvusgrupi nagu eestlaskonna jaoks on väga haruldane võimalus pääseda eetrisse kommertsjaama läbi, mis ulatub rohkem kui kahe miljoni inimeseni. See annab võimaluse näha meie ühiskonda suuremas peeglis ning objektiivsemalt kui oma valitud, kitsama seltskonna vaatevinklist. See näitab eestlasi paguluses, kodumaa eestlastega kokku puutudes ja ka laiemas Kanada kontekstis. On ka niisugust materjali, mis puudutab lihtsalt üldist Kanada elu eesti keeles.
Telepeegli tulemus on õigeaegne, kuigi tänapäeva eesti ühiskond siin on pöördepunktis Eesti vabastamise ja ka generatsioonide muutumise põhjusel.
Telepeeglis näeb mõnikord ka ajaloolist perspektiivi kauakestnud ettevõtmistest, mis on ühiskonnale südamelähedased — näiteks kooride tegevus, võimlemine, Seedrioru Suvepäevad. On ka küllaltki palju materjali tänapäevastest oludest.
Kuigi programmi sisu eest vastutab eesti toimetaja, oli minu peamiseks ülesandeks valida erapooletult ja laiaulatuslikult materjali. Rohkem kui kahekümne aasta jooksul kommunikatsiooni alal tööl olles, n.-ö. mainstream’is, olen õppinud, kuidas Kanada rangete massimeediareeglite piires töötada. See nõuab arusaamist, kuidas sisu tasakaalus hoida: vaatevinklid ei tohi ühe või teise grupi huvisid ebaproportsionaalselt esitada.
CFMT poolt oli kitsas formaat määratud, nii et igas pooletunnises saates on kaks lühikest profiili või reportaazhi kellegi või millegi kohta koos stuudiointervjuuga. Ei olnud võimalust näiteks paneeldiskussiooni juurde lisada.
Meelelahutuseks oli määratud ruum. Seda mõjutas ka aeg. Peamiselt valmistati kõik episoodid tegevushooaja lõppedes kevade lõpul ja suvel, seega ei olnud palju võimalusi mitmeid kontserte ja pidulikke ettekandeid vidiolindistada. Käesolev eesti arhiivide materjal ei olnud tehniliselt sobiv. Nagu TV-s tihti juhtub, kasutasime siiski ära mitmed võimalused, mis loodetavasti teevad saated huvitavaks ja värkskeks.
Suure töökoormuse tõttu jäi reklaami müümine viimasele minutile ja on praegu veel tegevuses. Senini paistab, et eesti ärid ja üritused on valmis lahkelt programmi toetama. Samuti Finnair, toetust oleme saanud ka Läti majast.
Sellegipoolest ületavad programmi kulud reklaamist saadavad sissetulekud. Eestlaste rahaline toetus reklaamide läbi mõjutab tulevikus veel eesti programmi tegemise võimalusi.
CFMT on tehniliselt väga kõrgel tasemel.
Tavaline, viie- kuni kümneminutine saade vajas neli või rohkem tundi videolindistamist, keskmiselt kümme tundi "paberil" maketeerimist reporteri poolt ja umbes neli tundi lõplikku maketeerimist stuudios. Olgugi et kommertstelevisiooni kogemused reporteritel, minu kaastöölistel puudusid, oli neil muid meedia-alaseid professionaalseid kogemusi, millest oli palju kasu.
Saadete tegijate palgad olid võrreldavad minimaalse tunnipalgaga, kui võtta arvesse töötunde. Telepeegli eesti grupil ja ka mitmetel tehnilistel abilistel ja produtsentidel olid viimastel nädalatel tihti 12-tunnised tööpäevad. Vahel tegin ise kuusteist tundi päevas tööd. Kõigil oli mõttes panuse andmine eesti ühiskonnale. Aga nagu teatri tegemisel, olid ka selle töö juures suured plussid: saime võimaluse kohata huvitavaid inimesi ning näha eesti ühiskonda uuest vaatevinklist.
Minu oma kogemused toimetaja ja ka reporterina on andnud mulle uue hinnangu eestluse tähendusest minu elus. Kui üksikisiku kaudu eestlasi teiste rahvustega võrrelda, ei paista nad võib-olla nii erilised. Aga vaadeldes neid ühiskonnana, mis peegeldab oma kultuuri ja eetikat, olen imestust tundnud meie rahvustunde püsivusvõime üle, mis on seotud rohkem looduse, loomingu, kultuuri, strateegilise mõtte ja humooriga kui kangekaelse poliitikaga. Olen selle lühikese ja intensiivse töö läbi õppinud eestlust rohkem südamega tundma kui ajuga.
Mõned näited Telepeegli sisust
Seedrioru Suvehari, kestnud peaaegu pool sajandit. Saade vaatab tagasi tippaastatele ja arutab selle festivali tulevikku.
Bento Nouveau eesti omanik, kes on rajanud Torontos, Los Angeles’es ja muudes linnades ultra-moodsad ja ehtsad Jaapani lõunasuupistete letid.
Toronto eesti kooride evolutsioon. Meeskoori õitseajast on juttu dr. Roman Toiga, praegusest koorielust Margit Viia-Maiste ja Charles Kipperiga.
Eesti perekond, kus kolm tütart, poeg ja isa mängivad koos klassikalisi instrumente.
Royal Ontario Muuseumis spetsiaalaselt Maailma Noortepäeva puhul toimunud kunstinäitus, mis sisaldab Michelangelo visandeid, mida näeb esimest korda väljaspool Itaaliat.
Ainulaadne Toronto eesti rock-grupp, kus ka mitte-eestlased räägivad eesti keelt.
Muud teemad: Kanada tervishoiusüsteem, Toronto Eesti Ühispank, Eesti immigrandid, vaimne rändur, pagari mälestused, Elmar Tampõld jm.