Juba teist nädalat võtan õhtuti ümber oma Eesti Ühispanga Pensionifondi pleedi. Mina pidasin seda tekiks, kuid pleed on pigem ümbervõetav rätik. Selline ilus sümboolne kingitus tehti kliendile panga pensionfondiga liitudes, mille kaudu 2% kuupalgast laekub tulevikupatta ja riik lisab 4%.

Eestisse jõudes hakkasid kohe silma suured reklaamplakatid, kus hõbehalliks tõmbunud olümpia kullamees Andrus Veerpalu mängib pensionäri ja teatab: „Vali Hansa Pensionifond ja naudi elu lõpuni.“ Telereklaamides ta teebki seda, veesuusatades soojadel sinivetel umbes 80-aastasena. Selline oli siis pleedikingituse vastaskampaania, kuid Veerpalu nukke ei kingitud — muidu oleksin äkki veel panka vahetanud.

Mees ise muide võitis juba suusatamise maailmakarikasarja avaetapi võistluse läinud nädalavahetusel Soomes. Ta on päriselus ka kolme lapse isa ning seega on hetkel lapsetoetus kahtlemata päevakohane.

Kaisukaru süstlaga

Selline on omakorda Lastefondi reklaam tänavapultidel. Karu palub rahasüsti Tartu Ülikooli Kliinikumi väikestele patsientidele. Tegemist on antud juhul annetamispalvega, aga pensionifondile sarnaselt toimub see püsikorralduse korras ehk nii, et valitud annetussumma ülekanded toimuvad automaatselt igas kuus.

Selge see, et lapsesaamist ja lapsi tuleb siin toetada. ÜRO teatab, et Eesti on rahvastiku kahanemiselt maailmas esikohal. „Jõudmaks rahvastiku taastootmiseni on vaja vähemalt kaks korda enam sünde,“ kirjutab 12. nov. Eesti Päevaleht. Seda siis vaatamata hiljutisele iibetõusule, mis sündisid ja surmasid hetkeks justkui tasakaalustas.

Niisiis õigustatult kihab meedias lapsetoetuse ja eriti ema- ehk vanematoetuse teema. Lapsetoetuse puhul arutatakse, kas seda tuleks maksta kõikidele peredele olenemata sissetulekust või vaid vaestele ja paljulastelistele peredele. Lapsi annab üles lugeda, aga jõukuse määramisega on lood keerulisemad. EPLi kommentaarides kajastub ühe kultuuritöötajast ema arvamus, et „ei vajakski lastetoetusi, kui normaalset palka makstaks!“. Ning õpetajad ja kultuuritöötajad ähvardavadki peatselt streikima hakata.

Nn. emapalga (ametlikult vanematoetuse) puhul, mida hakatakse maksma lapse sünnijärgselt aasta aega (!), käib äge vaidlus, kas summa peaks sõltuma vanema eelnevast palgast või antaks kõigile võrdne hüvitis. Need, kes esimese variandi vastu, ennustavad pahaendelisi staatusevahesid Eestis kui „võrdsustavas ühiskonnas“, teised omakorda, et kõik ei saagi olla võrdsed...

Helkur, mu sädelev sõber

Võrdõiguslikkuse seaduse reeglipärasus (mis Euroopa Liidu liikmesriikides endastmõistetav) kehtib kahjuks ka pimedatel tänavatel ja seepärast on Põhjamaades levinud helkuri kandmise tava ammu ka Eestis juurdunud. Tartu tänaval nägin aga esmakordselt tervel lasteaiarühmal seljas kollaseid helkurveste. Tallinnaski kinkis kesklinna valitsus samasuguseid 20 lasteaiale. Neid kannavad ka patrullivad politseid. Ometi jäid auto alla ja surid möödunud nädalavahetusel neli inimest Eesti maakohtades!

Mardilaadalt ostsin minagi helkuri. Lauluväljaku hoones järjekordsel sügisesel Mardilaadal tutvustasid ja müüsid oma käsitööd (ja põdravorsti) üle 200 inimese. Neli päeva kestval üritusel võis leida kõike, mis looduslikest materjalidest teha annab — nii ilusaid kaunistusi ja kudumeid kui ka kasulikke põrandaharju ja kaltsuvaipu. Õpikodades võis meisterdada nukke, mängutoas mängida parmupilli. Laval esinesid rahvamuusikud ning suurel pannil särisesid juba verivorstid.

Minu ainsaks Mardilaadi ostuks jäigi toosamune helkur. (Noh, tegelikult õlu ka). Kuid erinevalt kaubamajades müüdavatest plastmasstoodetest on tema linnukujulisele pehmele reflektiivpinnale maalitud mustrike. Tal on nahast nokk ja jalad ning silmaks litter. Haraka kombel on mul ennegi olnud kiusatus helkureid ehetena kaelas kanda, kuid sõbranna Elle seletas, et seda tuleb kanda pika lõnga otsas: riputada kuskilt nööbilt või vööaasalt nii, et ta pooles sääres ehk autotulede kõrgusel oleks. Ja nii olen tõepoolest näinud kontssaabastes linnaprouasid: helkuri accessoire põrkumas pikal villasel mantlil.

Mis puutub pleedi, siis Mardilaadal tutvusin tema eestipärasema sugulase, sõbaga. Soojad sõbad ja sädalevad kaitsevahendid pakuvad talvist tuge, kuid kevad võiks alati tulla kindlama perepoliitikaga ja seda igas vanuses pereliikmele.

Riina Jõe Kindlam
Tallinnas

Eestlased Eestis

TRENDING