2018 aastal kui Toronto Eesti Maja müümine oli käigus A/S Reverale, jäi Rahvusvahelise Eesti Keskuse (International Estonian Centre – „IEC“) rahastamine pooleliolevaks tööks. Küsimus oli selles, kas A / S Eesti Maja oli „kasumit teeniv“ ettevõte, mis tekitas kapitali kasvutulu oma põhivara müügist teenitud kasumilt või kas tegemist oli mittetulundusliku kasumiga, mille suhtes ei kohaldata kapitalikasumi maksu. Erinevatele Eesti Maja aktsionäridele tõi see arutelupunkt ette mitmeid kohtumisel IEC juhtkonnaga. Kuna A / S Eesti Maja on kasumit teeniv ettevõte, seletas IEC finants ja maksuspetsialist Toomas Koger ühel koosolekul, siis on ka kohustus makse maksta. Aga Eesti Maja juhatus on pidevalt kasutanud terminoloogiat „mittetulunduslik“. Kas tulumaksud kehtivad või mitte, kui maja müüakse?
Alates 1952 a. on A/S Eesti Maja olnud aktiivne ettevõte mille põhitegevus on: „Omada kinnisvara ja tegutseda selles klubiga sarnase asutusena, mille mugavused peavad olema kättesaadavad kõigile Eesti päritolu isikutele, olenemata sellest, kas nad on ettevõtte aktsionärid või mitte.“ Kui esitati uue keskuse omandistruktuur, tekkis segadus mille põhjusel tuli registreerida kaks uut ettevõtet; üks äriettevõte Rahvusvaheline Eesti Keskuse (International Estonian Centre – „IEC“) ja teine heategevusühing Rahvusvahelise Eesti Keskuse Fond (Fund for International Estonian Centre – „Fond-IEC“). Miks A/S Eesti Maja oleks ainukene aktsionär teisele ettevõttele kui tal on juba oma 70-aastane äriajalugu? Samuti Toronto eestlaste kogukonnal on juba heategevus firmad olemas, kas olemasolev ettevõte ei võinud tehingule abiks olla? 2018. novembri infokoosolekul Mihkel Holmberg, Eesti Sihtkapital Kanadas asepresident, selgitas: „Üheks eesmärgiks on vähendada riigilõivu, mis tuleks maksta Broadview varade müümisel.” Holmberg jätkas: “Korporatiivse plaani alusel annetatakse Broadview kinnisvara heategevusühingule. Nemad müüvad selle omakorda arendajale, ning saadud tuluga alustatakse uue Eesti Keskuse ehitust.”
Nõnda oli struktuur ettenähtud:
Nii kaua kui A/S Eesti Maja on ainus äriettevõtte aktsionär ja ainus heategevusühingu liige, siis tunduks, et aktsionäridel oleks mõlemas palju sõnaõigust ja võimu. Aga sõnaõigus ja võim ei ole proportsionaalselt jagatud. Enamus Eesti Maja aktsionäre on eraisikud, aga Toronto Eesti Ühispank ja Eesti Sihtkapital Kanadas moodustavad kõige tugevama aktsiate koosluse. Praktiliselt Ühispanga ja Sihtkapitali juhatused kujundavad ja suunavad Eesti Maja juhatuse liikmeid. Siis edaspidi IEC ja FIEC juhtimisstruktuuriga Eesti Maja ning juhatuse liikmed valivad uued Keskuse juhid. Selline struktuur eemaldab eraisikust Eesti Maja aktsionärid ühe sammu võrra, sest tugevus arvudes pole nende kasuks. See fakt on ka Keskuse teadaandega esile toodud: “Eesti kogukonna jaoks sai DK Broadview Inc. õigel ajal õigeks ostjaks. Protsess sai alguse, kui EH ja EFC sõlmisid müüjatena ostulepingu aprillis 2020. Lepingu kiitsid heaks EH ja EFC juhatused ning seda toetas projekti juhtkomitee kõik neli organisatsiooni: Toronto Eesti Maja, Eesti Sihtkapital Kanadas, Northern Birch Credit Union Limited ja Tartu College. 15. juulil allkirjastati vajalikud lisalepingud ning müügipäevaks sai 1. september 2020.” (Keskuse teates #78, 2. septembril)
Peale Fond-IEC registeerimist Ontario provintsis pöördusid Keskuse juhid maksuameti poole heategevusstaatuse saamiseks. Mõne kuu möödudes otsustas maksuamet selle staatuse andmisest keelduda. Keskuse struktuuris tekkis nõrkus. Kiireloomulisena, et näidata edusamme ja pakkuda annetajadele tulumaksu kviitungeid, vajasid nad midagi muud. Tartu College, Sihtkapital või Eesti Õppetöö Keskuse heategevusorganisatsioonide suundi või eesmärke muuta oli võimatu. Koostöösuhete sõlmimine mõne muu olemasoleva heategevusorganisatsiooni juhatusega ei andnud Keskuse juhtidele soovitud kontrolli ja paindlikkust. Ainus võimalus näis olevat juba registreeritud heategevusorganisatsiooni ülevõtmine. Sellega muudeti strateegiat.
Maksuvaba mittetulundusliku organisatsiooni Eesti Kunstide Keskuse (EKK), inglise keeles Estonian Arts Centre (EAC), teine erikoosolek (Special Meeting) toimus 12. novembril 2019. aastal. 24. oktoobril 2019. aastal toimunud esimene erikoosolek tühistati, kuna liikmetele ei saadetud koosoleku toimumise teadet põhikirjas ettenähtud ajal. EKK, mis loodi 1974. aastal ja mille esimene ja pikaajaline president oli Stella Kerson†, on Ontarios 1975. aastal registreeritud heategev organisatsioon.
Koosolekut juhatas laekur Evi Vahtra. Koosoleku päevakord oli väljastatud laekuri allkirjaga ja volituskirjad hääletamiseks saadetud laekuri ja sekretär Reet Lindau-Voksepa nimedele. Esimees Viljar Puu-Weimann kohal ei viibinud.
Ajavahemikul 2016. aasta peakoosolekust ja enne november 2019 peakoosolekut ühinesid EKKga üle 15. uue liikme. Üks uutest liikmetest oli A/S Toronto Eesti Maja, kes ka võeti juhatuse poolt vastu 14. oktoobril. Suurem osa uutest liikmetest koosolekul isiklikult ei osalenud (teatati, et neilt olid volikirjad hääletamiseks) ja nende nimesid koosolekul ei avalikustatud. Kuna nimed jäid saladusse, tekkis küsimus, millal uued isikud astusid liikmeks? Samuti oleks huvitav kontrollida, kas liikmemaksud olid isiklikult makstud või üldsummas laekunud? Siiamaani keegi ei tea.
Pärast päevakorra ja eelmise peakoosoleku protokolli heakskiitu kinnitati kõik EKK juhatuse (Board of Trustees) eelnevalt tehtud otsused alates viimasest koosolekust 2016. aastal. Ainuke juhatuse konkreetne otsus, mis koosolekul teatavaks tehti, puudutas EKK kunstikogu üleandmist Tartu College’ile ja anda Eesti Õppetöö Keskusele ka EKK rahalised varad, sularaha $75 760 CAD, millised on vajalikud kunsti inventuuriks, hoiustamiseks jne. Jäi ebaselgeks, kui suured saavad olema selle üleandmisega seotud kulud ning kes, millal ja kuidas hakkab kunstitöid üle andma. Eesti Õppetöö Keskuse esindaja koosolekult puudus.
Seejärel pandi koosolekul kinnitamiseks EKK juhatuse poolt 14. oktoobril vastuvõetud uus põhikiri (Approval of new General Operating By-law No. 1). Selle uue põhikirjaga tühistati kõik endised reeglid. Uus põhikiri eemaldas ka kõik praegused EKK isiklikud liikmed ja selles seisis, et ainult korporatsioonid võivad olla EKK liikmeteks. Koosoleku päevakorras polnud mingit selgitust miks ja mis põhjusel põhikiri muudeti ja seda ei teatatud ka koosolekul, hoolimata mitmetest täpsustavatest küsimustest. Ei toodud esile ka põhjuseid miks senised liikmed eemaldati.
Samuti jäi ebaselgeks, kas EKK tegevuse eesmärk on mingil määral muutunud, kuna uuest põhikirjast on eesmärk välja jäetud. Vana põhikiri aga nägi ette eesti kunstide toetamist ja edutamist.
Paljud kauaaegsed liikmed hääletasid uue põhikirja vastu milles sätestati, et ainukeseks EKK liikmeks jääks aktsiaselts Eesti Maja. Sellegipoolest kiitsid enamuses olevad hiljutised ja tundmatud liikmed oma volinikkude kaudu uue põhikirja heaks. Ellen Valter, Toronto Eesti Ühispanga juhatus esimees ja Rahvusvaheline Eesti Keskuse projekti kõige aktiivsem tegelane, esindas volitustega mitmeid uusi liikmeid. Koosolekul ei saanud ka teada kas vähemalt viis EKK juhatajat olid kohal selle põhikirja muudatuse otsuse ajal, nii nagu oli vajalik vastavalt 1975. aasta põhikirjale. Koosolekul nimetati ainult kolm juhatajat (trustees) kes selle uue põhikirja vastuvõtmisega tegelesid, need olid Eesti Maja juhatuse liikmed Eric Sehr, Peter Viitre ja Glen Leis. Kõik need kolm puudusid koosolekult. Kas need volikirja andnud uued liikmed olid teadlikud või kas neile oli antud eelnevat informatsiooni, et nende nimel kinnitatakse 40. aastase organisatsiooni tegutsemise ja juhtimise radikaalsed muudatused?
Väga oluline punkt VI.12 põhikirjas täpsustab konfidentsiaalst: 'Iga direktor, ametnik, komisjoni liige, töötaja ja vabatahtlik peab austama juhatusele või juhatuse mis tahes komiteele esitatud küsimuste konfidentsiaalsust.” Tegelikult A/S Eesti Maja aktsionäridele on keelatud anda teavet EKK organisatsiooni kohta ja see puudutab kellele on antud heategevuslik kviitung tulumaksu alandamiseks või kuidas rahad liiguvad.
Peale paari teadet Eesti Elu ajalehes, pole A/S Eesti Maja oma aktsionäridele sellest ülevõtmisest teatanud aga nii viidi see strateegia ellu. Keskuse juhid täitsid väga vajaliku eesmärgid nagu Keskuse teates #78 märkus: “Toronto Eesti Maja (EH) ja Eesti Sihtkapital Kanadas (EFC) esindajatel on hea meel jagada eestlaste kogukonnaga teadet, et Broadview kinnisvarad on müüdud DK Broadview Inc. Baashinnaks on 15,6 miljonit dollarit, mis võib suureneda olenevalt sellest, millise loa saab ostja uue hoone ehitamiseks.” Edasi kirjutati: "Estonian Arts Centre (EAC) on Eesti Maja müügitulu "beneficial" omanik. Heategevusorganisatsioonina registreeritud EAC mida juhib eraldi nõugogu vastutab ka uue keskuse kapitalikampaania ja üldise raha kogumise eest." (estoniancentre.ca/post/eesti-maja-muuk )
Aga müük just nii ei läinud.
Toronto linnavalitsuses registeeritud dokumentid tõendavad, et A/S DK Acquisitions tütarfirma A/S DK Broadview ostis 958 Broadview vara, koos kolme naaberhoone ja kruntidega millede endised omanikud olid Eesti Sihtkapital Kanadas ja kolm Sihtkapitali juhatuse liiget.
958 Broadview Avenue, endine Eesti Maja, hoone müük toimus otse A/S DK Broadview ja A/S Eesti Maja Toronto vahel. Kinnistu hinnaks pandi $12 500 000,00 CAD. A/S DK Broadview maksis juurde $ 491 015,05 müügi registreerimiseks koos linna ja maakonna maamaksutega. Müügi hõlbustamiseks üle võetud heategevusettevõte Eesti Kunsti Keskust, mida A/S Eesti Maja Toronto kavatses tarvitada, et mitte maksta tulult makse, ei märgitud tehingus üldse.
A/S Eesti Maja Toronto uus registreeritud aadress on 11 Madison Avenue, Toronto. Selle maja omanik on Toronto-Eesti Ühispank (nüüd nimetatud Northern Birch Pank kuna nad liitusid Toronto Läti Ühispangaga).
Kolm kinnistut seotud Eesti Sihtkapital Kanadaga müüdi $3,1 miljoni eest A/S DK Broadview’ile ja on jagatud niiviisi: 72 Chester Hill Road hinnati $1,6 miljonit, 956 Broadview Avenue hinnaks oli $ 750 000,00 ja viimane hoone 954 Broadview Avenue mille juriidilised omanikud olid Lia Hess, Eva Varangu ja Peeter Põldre (kõik Eesti Sihtkapital Kanadas juhatuse liikmed) hinnaks pandi ka $750 000,00.
Müügile on lisatud hüpoteek väärtusega $1,6 miljonit. See on “tihedusboonus” vastavalt ostu-müügilepingu jaotisele 2.2, allkirjutatud 14. aprillil 2020 (muudetud 15 juulil) kinnitab A/S Eesti Maja’le Torontos, Eesti Sihtkapital Kanadas ja kolmele Sihtkapitali juhatuse liikmele, et A/S DK Broadview maksab juurde, kui DK Broadview’le on antud luba ehitada hoone mis on kõrgem või mahult suurem, kui on hetkel Toronto linnavalitsuse poolt lubatud. Hüpoteek oli lisatud ostu-müügi lepingule 10. augustil.
Kui A/S DK Broadview õnnestub saavutada maksimum maht kruntidele, siis $1,6 miljoni jagatakse nii:
A/S Eesti Maja Toronto saab 80% ehk $1 282 051 ja Eesti Sihtkapital Kanadas saab $ 317 948. Kui A/S DK Broadviewl ei õnnestu maksimum mahtu saavutada, siis hüpoteek kustutatakse.
Mis juhtub nüüd tulumaksude suhtes, kuna Eesti Maja hoone müük ei toimunud läbi heategevusorganisatsiooni EKK?
Kas A/S Eesti Majal võiks olla tulumaksude kohustus?
Allan Meiusi
EWR
artikkel sisaldab infot ja lõike Eda Sepa ja Väino Einola varem avaldatud materjalidest
Vaata veel:
https://www.eesti.ca/eesti-kun...
