Vaba õhk — viimased sõnad MÜst
Eestlased Kanadas | 19 Sep 2003  | Riina KindlamEWR
Ühtkokku käis ligemale 90 hinge augusti lõpus Metsaülikoolis värsket õhku hingamas. Nendest oli 40 seljas eri MÜ kampsunid, mida koostöös Anu Rauaga kujundati ja kooti Eestis ning mis kadusid nagu soojad saiad.
Riina Pintson Torontost lõi käed külge Marsi kujundamisel lõpupeoks. Teda abistas Erkki Taada, endine ottawalane kes nüüd Floridast Kotkajärvele sõidab. Nende vahel ongi näha planeedi alge, millest sai punaselt hõõguv kera. Päris Marsi vaadeldi 27. augusti õhtul Erkki eriseadmetega binoklite abil. Foto: Tiia Remmelkoor

Ühiskampsuneid on Anu Raua vahendusel kootud eesti koolilastele, töökollektiividele ja nüüd ka selle aasta MÜ perele, kelle seas see kahtlemata mõjus ühendavalt, rääkimata stiilikusest ja praktilisusest. Anu Raua õpilase Riina Tombergi kavandite seast jäi peale kampsun, mille õlakutes paistab sissekootud MÜ geomeetriline kahetäheline logo vägagi iidse eesti mustrinäidisena. Üheksa päeva vältel said nad hästi lõkkesuitsuseks ja omaseks.

Kaks suitsu

Anu ühe 1984. aastal valminud seinavaiba pealkirjaks on Seitse suitsu. Kui külas oli seitse suitsu, tähendas see seitset kodukollet. Kotkajärve kaldalt tõusis õhtuti kaks suitsu, nii lõkkeplatsilt kui saunast.

Öö on päeva ema, kuid MÜpäeva koit toob endaga tihti liiga ruttu pärale eesti keele ja kõne tunde. Ometi nendest loobumine jätaks lünga. Seal saab väikestes gruppides õppida uusi sõnu ja väljendeid ning harjutada eneseväljendust, mis kulub järgmise öö lõkkeringis kahtlemata ära. Loengud on peamajas või tema tammetõrusel nõlval, huviringides võib ühel pärastlõunal vahtra varjus jaapani stiilis haikut kirjutada, järgmisel võrkpalliplatsi kuuma liiva kogeda.

Kesknädalal andsid mõtteainet Torontost külla sõitnud elulugude kirjutajate rühma liikmed, kes jagasid kilde kirevalt elatud eludest. Reede õhtul näidati mängufilmi „Nimed marmortahvlil“ teistkordselt, nii said ka värskelt linnast tulnud ja Kotkajärve suvilate rahvas elamusest osa. Peoeelsel hommikupoolel on tavaks tõmmata ürituse otsad kokku laudkonnavestluste näol. Teemad ulatusid saartest ja juurtest Euroopa liidu ja järgmise suveni.

Viiul, korts ja kährikkoer

Tänavu oli MÜs erakordselt palju loomi, villaseid, karvaseid ja sulelisi sokisuksusid. Loomulikult osalesid nad ka lõpupeol, mis seekordselt kujunes pulmamaiguliseks. Pulmaema ja -isa Anita Kreen ja Priit Aruvald toetasid pruutpaari ja seisid hea pulmaliste rõõmsa tuju ja meelelahutuse eest. Oma osa tegid pillimehed, -naine ja näitlejatest lapsed. Marju Silla juhitud köögipere külmlaud oli tipp ja lagi.
MÜ lõpupeol astusid pruutpaari rolli Riina Kindlam ja Madis Org. Tiit Kao oma kähkrikkoerast torupilliga julgustas rahvast tantsima kes olid nädal läbi Anita Kreeni juhtimisel harjutanud. Madisel ja Tiidul on seljas sügisene kuum kaup -- MÜ kampsid. Foto: Tiia Remmelkoor

Kristiina Valter McConville, kes oma kahe väikse tütrega MÜs viibis, mainis hiljem linnas, kuivõrd ta meenutab siiamaani metsa mõnusat õhku. Ja et see ei hoovanud vaid sõnajalgadest ja järveudust; see oli kokkutulnud inimeste ühistoodang. Siia tullaksegi rikastuma uute tuttavate võrra.

MÜ 2004 Eestis

Järgmisel suvel avab Anu Raud oma Heimtali talu väravad Metsaülikoolile. Üritust alles kavandatakse, kuid pärast laulupidu ja Eesti päevi Riias on võimalus veeta mõned päevad Viljandi külje all uudistamas ehtsaid eksemplare — nii maakive kui maasoola, jällegi uues koosseisus asjahuviliste perega. Samaaegselt kavatseb MÜ juhtkond siiski pidada Kotkajärvel nats lühema, kuid ikka värskeõhulise augustise MÜ.
Lõpupeo järgsel hommikul tõusis päike taas Kotkajärve kohviku kohale. Vas. Martin ja Triinu Toomes, Reljo Vilbiks ning Tauno ja Maimu Mölder. Foto: Riina Kindlam

Üritust peegeldav kodulehekülg asub internetiaadressil http://www.eesti.ca/mu. Seal saab tutvuda lähemalt 2003. a. tegijate, olijate ja fotogaleriiga.



 
Eestlased Kanadas