Tammsalu rääkis, et mingil määral hoiab pragusid kasvamast talvine aeg ja külmunud pinnas. Lisaks täitis ehitaja tema sõnul üsna kiiresti äärest sisselangenud augu. Tammsalu märkis, et küsimust on väga tõsiselt võtnud nii ehitaja kui ka linn.
Varem on Tammsalu ohukohana välja toonud soojaveetorud, mille katkiminek parandustööd kalliks muudaks. „Õnneks oleme kasutanud päris kalleid torusid, mis on paindlikumad. Teame, et trammivibratsioon on niikuinii olemas, ja pool kirikut asub täitepinnal,“ rääkis Tammsalu.
Novembrikuu alguses ütles restauraator Imre Tael, et praod viitavad tema hinnangul sellele, et terve maja on varisemisohtlik. Tammsalu märkis, et Taela arvamus õhutas neid olukorda veelgi tõsisemalt võtma ning hoonet lasti uurida erinevatel spetsialistidel, kes Taelaga ei nõustunud.
Tammsalu märkis, et enne remonti oli kiriku laes umbes 30 000 pragu ning see nägi välja kui ämblikuvõrk. Seetõttu jäädi põrandas kolme pragu vaadates üsna rahulikuks.
Kui restauraatori arvamus oleks jäänud peale ning kirik oleks suletud, oleks Tammsalu sõnul ära jäänud 50 kontserti ning kirikus poleks käinud 28 000 inimest, kes oleks pidanud kas kuhugi mujale minema või koju jääma.
Tallinna linnaplaneerimisameti ehitusjärelevalveteenistuse direktor Rain Seier rääkis Päevaleht Online’ile, et tema teada pole praod suurenenud ei Jaani kiriku põrandas ega Tallinna kunstihoone seintes.
„Midagi hullu ei saa olla, siis oleks mulle helistatud ja ma teaksin sellest,“ märkis Seier. Seieri sõnul ei saa praod Jaani kirikus suureneda, kuna vaiasid enam ei rammita ning ehitustööga vibratsiooni ei tekitata. Tammsalu leiab, et kevadine sula ja suvi näitavad, kas praod kasvavad.
Tekkinud praod tuleb parandada ehitajal.