Avatervituse ütles Eesti Kodu esimees Egbert Runge, millele järgnes õpetaja Ants Toomingalt palvus ja langenute mälestamine, mida saatis Relvavendade Ansambel Juhan Aaviku lauluga „Puhake, paremad pojad“. Ühislaulu „Hoia, Jumal, Eestit“ järel kandis Evi Jaaguste ette H. Jõgioja päevakohase luuletuse „Eesti rahvusvärvid“.
Aktusekõneleja õp. Tooming tõi eriti esile meie pagulaseestlaste panust Eestimaa vabaduse püüdlusel ja soovis, et me ei unustaks ka edaspidi oma väikest kodumaad seal kaugel Läänemere kaldal. Kõne võeti vastu südamliku aplausiga. Noor muusik Riho Maimets kandis ette omaloodud klaverisoolo „Intermezzo in G Major“, mida kviteeriti tugeva aplausiga.
Viimane osa aktusest kuulus Eesti Kodu Relvavendade Ansamblile, kes laulis nii sõduri- kui isamaalaule oma juhi August Tuvikese saatel. Lõppsõna oli Eesti Kodu Kultuurringi liikmelt Viktor Libelt, kes tänas kõiki aktuse kavas osalejaid, samuti E. K. perenaist pr. Asta Umbi, kes koos abilistega korraldas kohvilaua. Aktus lõppes Eesti hümniga. Algas seltskondlik osa kohvilauas, kus kõlasid isamaalaulud August Tuvikese akordioni saatel. Nii lõppes Eesti Kodu Eesti Vabariigi 87. aastapäeva aktus kõlavate lauludega, mälestussalve on jäädvustatud jälle üks kaunis õhtu.
Paljud Eesti Kodu perest on tänulikud E. K. Kultuurringile, et oli võimalik kaasa elada sellele tähtsale päevale. Talvel külma, lume ja haiguste tõttu on liikumine piiratud ja mitmetel ei ole olnud enam võimalik osa võtta aktustest mujal Torontos.