29. augustil toimus Tartumaal Äksis XXX Vabadusristi ja 65. soomepoiste lahingute mälestuspäev. Lilled ja pärjad asetati Äksi kiriku juures asuva Vabadussõja mälestusmärgi jalamile, samuti Pupastvere ja Pilka mälestuskivide juurde, mis on püstitatud 1944. aasta augustis-septembris siin toimunud lahingutes osalenud soomepoiste mälestuseks. Seejärel koguneti Äksi surnuaia kõrval järve kaldal asuvale põllule, kus äsja vili koristatud. Sinna oli püstitatud esinejate tarbeks lava ja kuulajatele-vaatajatele pandud pingid. Kohale oli tulnud mitusada inimest: soomepoisse ja vabadusvõitlejaid üle Eesti, mitu bussitäit soomlasi, samuti president Arnold Rüütel abikaasaga ja paljud teised. Mälestuspäeva avas Tartu vallavanem Aivar Soobi, kohaletulnuid tervitas Soomepoiste Pärimusühingu (Suomen-poikien perinneyhdistys) aseesimees Nyyrikki Kurkivuori.
Vabadussõja sündmused
Ajaloolane Ago Pajur rääkis Tartu vallutamisest Vabadussõja ajal, mille käigus olulised lahingud ka siinkandis toimusid. Kuigi plaanide kohaselt pidi Tartu vabastama II diviis, siis tegelikult tegid seda 13. ja 14. jaanuaril 1919 soomusrongid ning Julius Kuperjanovi partisanid. Punaste suurtükid olid üles seatud Äksi kiriku juurde ja nende tuli ei võimaldanud soomusrongide edasiliikumist. Soomusrongidelt saadetud dessant suutis pärast mitut katset lõpuks punased koos suurtükkidega taganema lüüa ja nüüd jõudsid soomusrongid Jänese raudteesillale, mida kaitsesid Läti punased kütid. Muidu kangete sõjameestena tuntud lätlasi õnnestus üllatada ja seetõttu õnnestus nad ka põgenema lüüa. Nii oligi tee Tartusse vaba.
II maailmasõja sündmused
Ajaloolane Mart Laar rääkis sündmustest, mis toimusid siinkandis 1944. aasta augustis ja septembris, milles olid osalised soomepoisid. Eestisse tagasitulnud soomepoiste eesmärgiks oli Eesti iseseisvus – selle nimel mindi Soome ja tuldi tagasi Eestisse, kui kodumaa seda vajas. Soomepoiste Eestisse tagasitulek ei olnud kindlasti mõistusepärane samm, kuid ka Vabadussõjas punastele vastuhakkamine ei olnud seda. Siiski loodeti ja see lootus andis jõudu, sest sõditi oma maa ja rahva eest. Eestlaste südikus oli üllatuseks nii sakslastele, kellega koos sõditi, kui ka vastasteks olnud punastele. Kuigi lootus iseseisvast Eestist seekord ei täitunud, andis soomepoiste kangelaslikkus Tartu rindel aega Uluots-Tiefi valitsuse tegevuseks.
Tänud ja tervitused
Enn Voitka jagas Vabadussõja Mälestiste Hoidmise Seltsi nimel välja tänukirju ja sama tegi Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse aseesimees Villem Ahas. Loeti ette Riigikogu esimehe Ene Ergma tervitus, kes ei saanud kohale tulla, kuna osales Afganistanis surma saanud Eesti sõjaväelaste matustel. Tervituse oli saatnud Leonhard Jaago Austraaliast, kes oli võidelnud Pupastveres koos soomepoistega 37. politseipataljoni koosseisus. Eestist lahkudes oli ta osalenud veel kommunismivastases võitluses Indoneesias ja Vietnamis. Tervitustelegrammi oli saatnud ka Soome sõpruslinn Jyväskylä.
Püssipaugutamine ja puhkpillimuusika
Seejärel korraldas sõjaajaloo Klubi Front-Line Pupastvere lahingu näidisstseeni, kus mõlema poole mundrites osalejaid oli mitukümmend ja suur paugutamine kostus kaugele üle Saadjärve. Kaitseliit tutvustas kohaletulnutele ülesseatud telgis oma tegevust, samuti oli eksponeeritud relvastust ja sõjatehnikat, Saksa sõjavarustust 1944. aastast, samuti müüdi sõjaajaloolist kirjandust. Kirjastus K & K tutvustas Jaakko Heinämäki raamatut „Hans Kalm. Eesti mees kahes Vabadussõjas“, mis äsja eesti keelde tõlgitud. Raamat jagati tasuta kõikidele soomepoistele. Kohapeal viibis ka raamatu autor Jaakko Heinämäki, kes soovijatele autogramme andis. Lõpetuseks kostitati naiskaitseliitlaste poolt kõiki osavõtjaid veel maitsva hernesupiga. Kogu ürituse vältel hoidis meeleolu pidulikuna Väägvere Pasunakoor.
Peep Pillak
