Eesti Vabariigi juubeliprogrammi raames tähistati Lätis ja Eestis Võnnu lahingu 100. aastapäeva. Juubelipidustustel osalesid Eesti ja Läti presidendid, valitsuse ja parlamendi liikmed, diplomaatilise korpuse esindajad, mõlema riigi kaitseväe juhid, paljud isamaalised seltsid ning ühendused.Toimusid mitmed mälestustseremooniad,kus meenutati ja mälestati langenud kangelasi. Korraldusliku poole pealt olid abiks Eesti 100 ja Läti 100 juubelitoimkonnad, Eesti Lipu Selts, Eesti Sõjamuuseum jpt. Kohale oli toodud eestlaste soomusrong ja näha sai tolleaegset sõjatehnikat. Peeti maha ajalooline näidislahing, avati Võidupüha teemaline fotonäitus, kus iga külastaja sai tutvuda nii meie ajalooga kui ka kaasa võtta trükiseid, mis tutvustasid meie ühist võitlust vabaduse eest.
Võnnu lahing toimus 19 - 23. juuni 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis Eesti vägede ning baltisaksa Landeswehri ja Saksa Rauddiviisi vahel. Võnnu lahing määras suuresti Vabadussõja saatuse ning 23. juunit tähistatakse Eestis võidupühana.
Pärast esimesi Eesti vägede ja nende koosseisus oleva Põhja-Läti brigaadi ning baltisaksa Landeswehri ja seda toetavate saksa vabatahtlike vahelisi kokkupõrkeid (6.-10. juunil) kehtestati liitlasriikide nõudel vaherahu. Vaherahu ajal koondasid mõlemad pooled oma jõude. 19. juunil murdsid sakslased vaherahu ja alustasid pealetungi Eesti 3. diviisi vastu. Tõsisem lahingutegevus algas 20. juunil, mis jätkus saskslaste rünnakuga kogu rinde ulatuses 21. juuni varahommikul. Eesti vägede üldine vastupealetung algas 22. juunil ning saksa väed olid sunnitud lahingute käigus taganema. 23. juuni hommikul vallutasid eesti väed Cēsise. Seega olid Eesti väed koos oma liitlastega saavutanud Võnnu - Cēsise all võidu.
Jüri Trei
NB! Juubeli puhul andis Eesti Post välja margi.
