EVALD ODER

Eesti Vabadusvõitlejate Liidu poolt korraldatud traditsiooniline pidulik kontsert-aktus koos lõunasöögiga toimus Toronto Eesti Majas laupäeva, 2. detsembri õhtupoolikul.

Seda 88 a. tagasi toimunud päeva oli tulnud tähistama üsna arvukas, aga enamuses hallipäine osavõtjaskond.

Aastaid tagasi võisime aktustel näha esiridades Vabadusristi kavalere ja Vabadussõja veterane, kes nüüd on läinud igavikuteedele. Järele on jäänud hõrenevad, II maailmasõjas võidelnud vabadusvõitlejate read. Aeg teeb oma töö ja Eestis viimase s.o. 1927. aastakäiguga mobiliseeritud „lennuväepoisid“ astuvad järgmisel aastal üle 80. eluaasta läve.

Väikese hilinemisega saabusid aktusele kümmekond või enam Camp Bordenis osalevat Eesti Kaitsejõudude ohvitseri, ametnikku ja kaplanit, kes viibivad siin inglise keele ja kaplanite kursusel. Kursus on lõpufaasis ja jõuludeks on kõik tagasi Eestis.

Aktuse avamänguks mängis ksv. Eerik Purje, kes on üks viimastest „mopikuttidest“ ehk lennuväepoistest, tuntud marsi „Kalevite kants“.

Avasõnas selgitas ÜEVK ja EVLK esimees kol-ltn Ülo Tamre selle päeva tähtsust meie ajaloos. Otsus vastu astuda idast tulevale punasele laviinile, kus noorte koolipoiste ja üliõpilaste idealismiga ning maailmasõjas kogenenud ohvitseride juhtimisega viidi lõpule võidukas Vabadussõda, mis tagas Eestile paarikümneks aastaks riikliku iseseisvuse.

Kõneleja meenutas ka seda, et 82 aastat tagasi, 1. detsembril 1924, püüdsid kommunistid seda iseseisvust lämmatada, aga nende ülestõus suruti maha, kuna Vabadussõda oli liitnud eestlased juba ühiseks isamaaliseks pereks. Lõpuks tutvustas ksv. Ülo Tamre Bordenist saabunud külalisi.

Pärast avasõna laulis Avo Kittask ksv. Eerik Purje saatel mitmeid tuntud sõdurilaule.

Järgnes langenute mälestamine kaplanite kursuslase n-ltn Ott Aro poolt, mille järel Avo Kittask laulis Eerik Purje saatel tuntud mälestuslaulu „Puhake paremad pojad“.

Aktusekõnelejat, Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi relvastusbüroo juhatajat Toe Nõmme tutvustas ltn Tarmo Rae. Kõneleja tõi välja huvitavaid paralleele Vabadussõja alguse ja taasvabanemise algul toimunud relvastuspuuduse kohta, kus mõlemal korral tuli alustada peaaegu mitte millestki.

EVLK laekur ksv. John Reinoja deklameeris H. Visnapuu „Pea vastu“. Selle luuletuse mõte ja idee aitas meil pagulaspõlves alal hoida lootust ja usku Eesti taasvabanemisse.

Elevust ja silmarõõmu pakkus Kalev Estienne maailmaklassi võistlusrühm Evelyn Koopi juhatusel mitme etteastega. Vaatamata lava piiratusele oli tüdrukute esinemine meeldiv ja elurõõmus, teenides tugeva aplausi.

Tervituste osas luges teadustaja, ÜEVK ja EVLK sekretär ksv. Guido Toming kõigepealt ette Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese tervituse, mis võeti vastu tugeva aplausiga. Rahuldustundega nenditi, et nüüd on president, kellel on selge pilt vabadusvõitlusest ja vabadusvõitlejatest. Jääb vaid loota, et kunagi saab see asi selgeks ka riigikogus, kus praeguses koosseisus tahavad mõned liikmed ka kunagistest miilitsastest ja hävituspataljonide meestest vabadusvõitlejaid teha.

EKN-i poolt tervitas esimees Avo Kittask, samuti tervitas osalenuid EV aupeakonsul Laas Leivat.

Tervitusi ütles ka ÜEVK esimees kol. Ylo Anson USA-st, kes naljatades märkis, et aastaarv 88 võib venelasi hirmutada, kuna II maailmasõjas tegi sakslaste 88-millimeetriline kahur tõhusat hävitustööd nende tankide vastu.

Lõppsõnas tänas EVLK juhatuse liige ksv. Endel Lindaja esinejaid, korraldajaid ja osavõtjaid.

Ilus aktus lõppes võimsalt lauldud Eesti hümniga.

Pärast lühikest vaheaega algas Ülle Veltmanni poolt korraldatud maitsev lõunasöök. Söögipalve pidas ROK kaplan lpn. Meelis Rosma.

Pärast kehakinnitust järgnesid Eerik Purje juhatusel ühislaulud. Lauldi nii Vabadussõja-aegseid kui ka teisi vabadusvõitluse laule.

Üllatava külakosti tõid Camp Bordenis õppivad kaitseväelased, kes esitasid lauluettekande, mida nad olid ka Bordenis eri rahvuste tutvustamisel esitanud. Heatujuline esinemine võeti vastu tugeva aplausiga.

Kokkuvõttes: oli ilus õhtupoolik ja heameel tõdeda, et Vabadussõja vaim elab meis edasi.




(Alljärgnev on Eesti Kaitsejõudude Peastaabi ülema brigaadikindral Alar Lanemani pöördumine Kanada vabadusvõitlejete poole).

Eesti vabadusvõitlejad Kanadas!

Te olete eesti mehe vintskuse võrdkujuks. Erinevates lahingutes olete te alati hoidnud au sees Eesti sõjamehe nime. Kui ma kuulen välisriikide kõrgeid sõjaväelasi siiralt kiitmas Eesti sõdureid, külmaverelisi, oskuslikke ja rahulikke mehi, kellele võib alati kindel olla, mõtlen ma teile, vabadusvõitlejad.

Teie söakus vastu astuda ülekaalukale vastasele Eesti vabaduse eest annab jõudu ka tänastele kaitseväelastele. Teie Vabadussõja vaimust kantud võitlused ja mälestus neist sisendasid rasketel aegadel eesti rahvale, et kõik ei ole kadunud. Eestimaa mehemeelt ei ole võimalik murda.

Teie kangelasteod innustavad tänaseid õppursõdureid. Usun, et tänased ajateenijad kannavad endas Vabadussõja vaimu just sellepärast, et Teie olete seda vahepeal elus hoidnud. Mitmele ohvitserile on elukutsevalikul taganttõukajaks olnud Eesti sõjameeste mälestused. Ausad mälestused Teie sõjateest said aastakümnete pikkuse nõukogude okupatsiooni ajal ilmuda vaid raja taga sealhulgas Kanadas. Täna on need vaba Eesti sõdurile, kes arendab ennast ja kaitseb riiki, kättesaadavad ja innustavad. Tänan Teid selle innustuse eest.

Mõelgem Vabadussõja algust meenutades lahkunud relvavendadele, kes andsid Eesti vabaduse eest kallima — oma elu. Mõelgem vabaduse haprusele.

Vabadusvõitlejad, teie olete oma tegudega tõestanud priiuse väärtust. Teie üle on põhjust uhkust tunda igal eestlasel.

Hoidke lippu kõrgel!


Alar Laneman
brigaadikindral

Märkmed: