Majandusajaloolane Jaak Valge kirjutab oma peagi ilmuvas uurimuses
«Lahtirakendamine», kuidas Vene turust püüdsid kasu mitmed toonased uued
piiririigid, kuid kommunistide kulda vahendas vaid Eesti.
Tartu rahulepingu tulemusel nautis Eesti aastail 1920–1922 paremaid suhteid Nõukogude Venemaaga kui ükski teine Eurooopa riik. Sellega käis kaasas ka majanduslik ahvatlus lõigata kasu hiiglaslikust Vene turust.
Omakorda kommunistidele oli Eesti hädavajalikuks impordi- ja transiidivahendajaks, samuti kommunistliku õõnestustöö aknaks Läände. Neil aastail läbis Eestit umbes 4% kogu maailma toonastest kullavarudest, kirjutab Valge.
Eestisse jäi sellest kullavoolust maha minimaalselt 30 miljoni kuldrubla suurune vahendustasu, millest Eesti riik ja Eesti Pank said kaks kolmandikku. Kasumite täpne suurus ja jaotumine pole siiski teada.
«Kadunud võib olla väga suur summa. Kellele kuulusid Eesti Panga
korrespondentide arved Londonis ja New Yorgis,» küsib Valge.
Vene kulla vahendamise täpsetest asjaoludest teadis vaid väga kitsas isikute ring, võtmerolli mängisid algul Eesti Panga direktori ja seejärel rahandusministri ametit pidanud Georg Westel ning 1920. aasta lõpul valitsusjuhiks tõusnud Konstantin Päts. Viimasele kuulunud Harju Pank tegeles kullavahendusega otseselt.
Jaak Valge uurimust tutvustab homne Postimees.