Tuleva aasta 28. novembril Vabaduse väljakul pühitsetava ausamba kavandit tutvustasid selle noored autorid Rainer Sternfeld ja Andri Laidre. Veel kuuluvad autorite hulka Kadri Kiho ja Anti Savi.
Laidoneri seltsi esimehe Trivimi Velliste sõnul on väga sümboolne, et Vabadussõja monumendi konkursi võitsid just noored mehed, sest noored olid ka need, kes Vabadussõjas võitlesid.
Võidutöö üks neljast autorist Rainer Sternfelt rõhutas, et juba osavõtt sellest konkursist oli äärmiselt oluline, võidust ei osatud unistadagi. Nüüdseks mõningad muutused läbi teinud kavandi järgi tuleb monument 26 meetri kõrgune ja on seest valgustatud. Samba juurde pääseb nii treppe mööda, kui ka kaldteed pidi. Samba taha saab ka autoga sõita, näiteks kui on vaja kiirabiautoga ligi pääseda. Et kaldtee on siksakiline, siis saab seda ka tribüünina kasutada, kus näiteks laulukoorid saavad üles astuda.
Klaas sümboliseerib põhjamaist jäisust
Sammas on esialgsest kavandist sihvakam ja dolomiitkivi on asendataud 40x25x6 sentimeetriste klaasplokkidega. Klaasplokid valmistatakse Soome kuulsas Iittala klaasivabrikus. Rainer Sternfelti hinnangul on klaas igatpidi hea materjal ja oma jäisusega suurepärane sümbol Vabadussõjale. Erilist vaatepilti pakub kindlasti seest valgustatud sammas pimedal ajal.
Palju vaidlusi on tekitanud monumendi kõrgus: mõned on soovitanud madalamat, puude taustale jäävat, mõned palju kõrgemat. Muinsuskaitseamet on praegugi seisukohal, et 26 m on liiga kõrge. Rainer Sternfelti seisukoht on ühene: sammast ei ole vaja ümbritsevasse keskkonda ära peita. 26 m pluss 3,5 meetrine alus on optimaalne kõrgus.
Omajagu segadust on tekitanud praegu veel teadmata olukord Vabaduse väljaku parklaga: kas maa-alune parkla tuleb või ei. Et Vabadussõja võidusamba juures hakkavad toimuma pidulikud tseremooniad kaitseväe paraadist kuni pärgadepanekuni, siis peab kõik sellega seonduv olema hoolikalt läbi kaalutud. Muide, konkursi tingimusteski oli ette nähtud väeliikide täpse asetusega arvestamine.
Samba eest hoolitseb kaitseministeerium
Tallinn andis linna omandis oleva Harjumäe osa (3085 m2), kuhu tuleb Vabadussõja võidusammas, riigi kasutusse. Selle eest hakkab hoolt kandma kaitseministeerium.
Võidusamba rajamisel peab arvestama ka seda, et monument tuleb UNESCO kultuuripärandi alale, mis seab omad normid ja piirid ehitusele.
Vabadussõja võidusamba heaks kogub annetusi Vabaduse monumendi sihtasutus, mille juhatuse liige Aivar Reivik teatas, et praeguseks on kogunenud juba ligi 400.000 krooni ja märkimisväärse summaga on hiljuti toetanud ka Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadast. Korjandusi tehakse mitmel pool, viimati andis heategevaid kontserte kaitseväe orkester. Reiviku sõnul on annetajaid 3,5 tuhande ringis.