Vabadussõjas võidelnutele mälestussammas
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on Eestis lipupäev
© Фото: Kersti Kaljulaid
Sündmused
15:51 02.01.2019lühendatud link
Teema:
100 aastat Eesti Vabariiki
Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
https://sputnik-news.ee/events...
TALLINN, 2. jaanuar — Sputnik. Eesti vabaduse eest võidelnute austuseks ja mälestuseks on ka kõik teised oodatud lippe heiskama. Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul, teatas Riigikantselei.
28. novembril 1918 ületasid Punaarmee üksused Narva jõe ja sellega algas võitlus Eesti Vabariigi vabaduse ja eluõiguse eest. Vabadussõjas võitlesid noore riigi vaprad kaitsjad Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu. Raskes võitluses saavutati edu ja 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 algas vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel.
Virumaal mälestati Vabadussõja murdelahingut>>
Keilas korraldati Eesti Vabariigi Kaitseliidu 100. aastapäeva auks 1918.-1920. aasta Vabadussõja ühe episoodi taasesitus
© Sputnik / Эстония
Lahing Keila sõjaväehaigla eest
Eesti väed kaotasid Vabadussõja kokku üle 6000 inimese, neist ligi 4000 otseses lahingutegevuses.
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse traditsioonilise vaikuseminutiga kell 10.30. Tallinnas Reaalkooli juures toimuval tseremoonial asetatakse pärjad F. Sannamehe loodud mälestusmärgi jalamile ning mälestuskõne peavad kaitseminister Jüri Luik, Reaalkooli õpilane Erko Olumets ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja Hains Tooming.
Tartu rahuleping kinnitas Eesti iseseisvuse
Sputnik Eesti teatas juba, et 2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuga lõpetati Vabadussõda ja Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks Eesti Vabariigi iseseisvust.
Politsei- ja Piirivalveamet ei oska riigi raha lugeda >>
Rahuleping vormistas Eesti täieliku võidu Vabadussõjas ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore riigi välissuhtluses. Eesti poolt kirjutasid rahulepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja kindralmajor Jaan Soots.
Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr XI 1922. aastal.
Võidupüha paraad Rakveres
© Фото: Kaitseväe Peastaap
Koos oleme tugevad, koos oleme vabad
Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4. veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.
Kaitseliit tähistas admiral Pitka sünniaastapäeva>>
Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".
Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda.
Read more: https://sputnik-news.ee/events...
