Sinna jõudes pakuti kiriku seltskondlikes ruumes kohvi ja suupisteid. Ühendkooril oli võimalus soojendada häälepaelu enne jumalateenistuse algust prooviga kirikus. Selles suures ilusas Holy Trinity luterikirikus, kus jumalateenistus toimus, on akustika suurepärane ja seal laulmine ja laulu kuulamine jätab sooja ja ülendava tunde. Pauluse koguduse nõukogu esimees Edgar Zirna mainis, et omal ajal laulis seal Eesti Poistekoor ja poiste suureks sooviks oli selle kiriku akustika tõttu sinna veel tagasi laulma tulla.
Aastapäeva jumalateenistus
Aastapäeva tähistamine algas jumalateenistusega. Kirikusse oli saabunud neli viiendikku Buffalo eestlaskonnast. Nõukogu esimees Edgar Zirna viis kirikusse Eesti lipu. Tema järel sisenes ühendkoor, esitades avalauluks Juhan Aaviku „Püha, põline ja üllas“, mille järel õp. Hannes Aasa viis läbi jumalateenistuse. Oma jutluses põimis ta kokku isamaa armastuse ja selle eest võitlemise pühakirja taustal, rõhutades vabatahtlikkuse printsiipi. Talle oli jätnud Eestis linastatud film „Nimed marmortahvlil“ unustamatu mulje. Eriti jäi meelde õp. Aasa liturgilise osa lauluga teenimine. Koor laulis jumalateenistuse kestel veel L.v. Beethoveni „Kõik taevad laulvad“, Johannes Kappeli „Jehoova, mu karjane“ ja U. Sisaski „Sanctus“. Langenute mälestuseks Juhan Aaviku „Langenud kangelastele“. Koori juhatasid Rosemarie ja Asta vaheldumisi.
Aktus ja lõunasöök
Edasi sõitis koor restorani, kus toimus pidulik aktus ja lõunasöök. Ka sinna oli vist saabunud Buffalo eestlaskond täies koosseisus. Edgar Zirna ütles tänusõnad külaliskoorile ja lõunasöögist osavõtjatele. Tänas aktuse kõnelejat Heikki Paarat ja Buffalo Eesti Seltsi esimeest Peeter Oja kaasabi eest aastapäeva tähistamise läbiviimisel.
Heikki alustas oma kõnet tervitustega Toronto rahvalt Buffalo rahvale. Ta ütles: „Oleme sündinud eestlasteks ja eestlaseks olla on uhke ja hea.“ Ta rõhutas, et eestlastel on kaks väga olulist omadust — usk ja laul. Usk Jumalasse annab meile positiivse suhtumise ellu ja laul on meid kandnud edasi läbi aastasadade, alates eesti ema hällilauluga. Ta mainis Eesti esimest laulupidu 1869.a. ja 1988.a. Tallinna Lauluväljakul toimunud üritust Eestimaa Laul, sidudes neid vabaduse ihkamisega.
Peale laulu, mis paistab Heikki Paara südamesopis olevat ühel tähtsamal kohal, laskis ta mälestusteahela tagasi ka vabaduse saavutustele — Eesti Vabariigi väljakuulutamisest 1918 kuni tänase 86. aastapäeva tähistamiseni.
Kõneleja märkis, et kuigi Eesti on nüüd vaba, peame me valvel olema ja Eesti iseseisvuse kaitseks tegema kõik, mis on meie käsutuses siinsetes ühiskondades. Ta tõstis esile ka eesti laulu viljelemist vabades maades — kus aga eestlasi asus, seal olid ka laulukoorid.
„Mõtleme oma südames au andes ja mälestades nendele vahvatele võitlejatele, kes Eesti vabaduse eest andsid oma kõige kallima — elu,“ lõpetas kõneleja.
Eesti Seltsi esimees luges ette saabunud tervitused, nende hulgas E.R.Ü. esimehelt Mati Kõivalt. Koor laulis Eerik Purje „Alati“, M. Lüdigi „Palvetund looduses“ ja G. Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“. Piduliste hulgas viibis P. P. Lüdigi abikaasa ja ühendkooris laulis kaasa „Alati“ autor Eerik Purje.
Peale õp. Aasa söögipalvet serveeriti lõunasöök ja pidulised vestlesid oma muljetest. Igalt poolt kuulis kiitust koorile ja tunti heameelt meie külastuse üle. Tagasisõit algas keskmises lumasajus ja jõudsime õnnelikult Torontosse.