Eesti Vabariik saab reedel 94 aastaseks. See on päris kõrge iga. Teame, et need aastad pole kõik olnud rõõmsad ja vabad; meie rahvas on pidanud läbi tulema väga rasketest aegadest. Inimesed on pidanud jätma oma kodud, viidud vägivaldselt kaugele külmale maale või kõike kallist maha jättes olnud sunnitud põgenema ja oma elu otsast peale üles ehitama.
Täna on meie seas veel mitmeid, kes Vabariigiga üheealised või kelle lapsepõlv jääb esimesse iseseivusperioodi. Nii nagu riigi hea käekäigu, nii ka Vabariigi eakaaslaste heaolu eest on meil kohustus hoolt kanda. Eesti eakad onelanud läbi kõik need keerulised aastad. Täna on Eesti vaba, ja kodumaale on saanud tagasi tulla ka need, kes pidanud siit kunagi lahkuma ning elanud suure osa oma elust Rootsis, Kanadas, USAs või mujal, kodumaad vaid oma südames kandes.
Eesti elanikkond , sarnaselt teistele Euroopa maadele on üsna kiirelt vananev. Eelmisel aastal oli üle 65- aastaste osakaal meie rahvastikust 17%. Prognooside kohaselt ennustatakse aastaks 2060 üle 65- aastaste inimeste osakaaluks juba 30%. See seab meie riigile mitmeid ülesandeid nii tervishoiu- kui sotsiaalsüsteemis.
Vananemisega kaasnevad haigused, sest organism on lihtsalt nõrgem, ning mida aasta edasi, seda suurem võib olla vajadus kõrvalabi järele, et toime tulla. Eesti tervishoid on paarikümne aastaga teinud läbi erakordse arengu. Sel aastal tähistab oma 20. sünnipäeva haigekassa, mille abil on üles ehitatud solidaarsusele põhinev rahastamissüsteem ning kõrgetasemelist ravi saavad kõik kindlustatud kõikjal üle Eesti. Meil on väga tublid maailmatasemel arstid, kelle käsutada on moodne tehnika. Meil on vastrenoveeritud haiglad, mis annavad oma tasemelt silmad ette paljudele Lääne haiglatele. Võime olla uhked – kvaliteetne arstiabi on meie inimestele kättesaadav.
Eakad vajavad aga sageli kõige enam järel- ja hooldusravi. Tõepoolest, vajadus nende voodikohtade järgi on aasta-aastalt suurenenud. Hea meel on sellest, et Euroopa Liidu abiga renoveeritakse või luuakse üle Eesti ligi 200 hooldusravi voodikohta – esimesed keskused Peipsiveerel Jõgevamaal ja Tallinnas on juba ka avatud.
Täna tahaksin aga rääkida ühest erilisest kohast Tallinnas, kus eakate ja elu lõpul olijate eest on hoolitsetud juba kolmteist aastat. See koht, kus patsient on kõige tähtsam, on EELK Diakooniahaigla. See on väike, kõigest 60-kohaline haigla, ent suureks teeb selle sealsete töötajate pühendumus ja hool oma patsientide eest. Iga päev toob justkui väikse ime. Kaua voodihaige olnu teeb oma esimesed sammud – ei, mitte üleöö, vaid visa ja lahke pikaajalise töö tulemusena. Hospiitsi poolel jätavad inimesed vaikselt ja rahulikult selle maailma tegemistega hüvasti - väärikalt, ümbritsetuna osavõtlikust personalist. Hiljuti tunnustas diakooniahaigla tööd Tallinna Jaani koguduse endine õpetaja dr Toomas Paul, kes talle omistatud missioonipreemia (32 000 eurot) annetas diakoonihaiglale ning just hospiitsosakonnale. Nii suur annetus elu lõpupäevil olijatele on Eestis erakordne. Inimesed, kes on oma panuse juba andnud, et Eestis oleks parem elada, väärivad hoolt ja hoolitsust. Eesti Vabariigi eakaaslased ja lapsepõlvesõbrad said tänu dr Paulile täiuslikuma eluõhtu.
Eesti riik saab olla elujõuline vaid siis, kui oskame hinnata igaüht, olgu ta noor või vana. Ma loodan väga, et vanust ja aastatega kogunud elutarkust oskame tähtsaks pidada , oskame kuulata, tähele panna ja vajadusel parimat hoolt kanda. Soovin kõigile rahvuskaaslastele, nii vanadele kui noortele Saatsest Vancouverini kaunist Vabariigi aastapäeva!
