Õp. Aasa ütles, et aastate jooksul olid eestlased eesti keelt ja laule noortele õpetanud. Kui saabus päev, mil kuulutati välja Eesti Vabariik, siis olid kõik eestlased kindlad, et õige aeg on käes. Nad haarasid peatselt relvad ja asusid Eestit kaitsma, olles kindlad, et nende tegevus oli õige ja sünnis.
Londonlased tähistasid Eesti Seltsi esimehe Rein Sepa algatusel Eesti Vabariigi 88. aastapäeva kohe peale jumalateenistust, kes koosviibimise algul luges ette naaberseltsidelt saabunud tervitused; samuti ka E. Toominga aastapäevakõne.
Kõnes meenutati, kuivõrd ränk oli Eestile aasta 2005, mis algas hiigeltormi ja üleujutustega — laevad ei pääsenud merele, elektriliinid purunesid jne, kuni ulatusliku õlireostuseni välja, mille tagajärjel hukkusid tuhanded linnud.
Taevaisa soovi vastu meie ei saa, kuid vete reostamise likvideerimiseks peaks olema abi. Kahjuks pole meie riigimehed siiani midagi peale arutamise ette võtnud!
Palju lärmi on löödud Kadrioru lossipidude ümber, võib arvata, et lossi valve polnud küllaldane.
Kuid Eestis on ka palju head juhtunud — näiteks seadusemuudatus, mis ei luba enam poliitikul mitut ametit pidada; valdade liitumine, mis aitab paremini koole käigus ja teid korras hoida. Kurb on aga see, et meie rahvaarv kahaneb jätkuvalt, eriti maal. 2005. a. sündis 14.391 last, kuid samal ajal suri 17.393 inimest.
Tänavu seisavad ees presidendivalimised. Võib arvata, et et nii Edgar Savisaar kui ka Arnold Rüütel kandideerivad.
Väga heaks uudiseks olid meie sportlaste Kristina Shmiguni ja Andrus Veerpalu võidud Torino taliolümpial. Sõnavõttude järel pakuti kohvi.
Järgmine teenistus siin Londonis on 19. märtsil, mil teenib välisõpetaja Mart Jaanson.