USA presidendi visiit Euroopasse ja tema kohtumine Venemaa presidendiga Bratislavas ei lasknud poliitikahuvilistel ainult kodumaiste asjadega tegelda. Pealegi rääkisid presidendid omavahel tõenäoliselt ka Balti riikidest ning USA president George W.Bush kohtus Bratislavas Mart Laariga.
Pidupäevaks heisatud riigilipuga maja ees käis vabariigi aastapäeval aktiivselt kraavide kaevamine.
Foto: Üllas Linder
Foto: Üllas Linder
Pingviinide paraad
Eesti presidendi aastapäevavastuvõttu kutsutakse rahvasuus pingviinide paraadiks. Nimi on kasutusel juba aastaid ja enam ei mäleta, kes selle välja mõtles. Frakis härrasmehed, kes mõõdukal sammul presidendipaari poole astuvad, võivad tõesti pingviinidele sarnaneda.
Nagu ikka, arutatakse veel kaua vastuvõtul käinud paaride riietuse üle. Eelkõige arvustatakse muidugi daamide tualette. See huvitab rahvast rohkem kui presidendi kõne, mille nüanssidesse ei viitsita süveneda.
Ikka Venemaa
Iseseisvuspäeva paraadi ülevaadetest oli märgata, et rohkesti anti sõna venekeelsetele pealtvaatajatele. Postimees rõhutas oma vestluskaaslaste puhul, et nad peavad Eestit oma riigiks, kuigi neil pole kodakondsust ja nad ei oska eesti keelt. Võib-olla taheti sellega ida poole märku anda, et venelased on vastupidiselt Venemaa ametlikule propagandale eluga Eestis rahul.
Vahetult enne aastapäeva käis Eestis Vene riigiduuma (parlamendi) delegatsioon. Duuma väliskomitee esimees Konstantin Kossatshov ütles usutluses Postimehele ja Eesti Päevalehele, et Venemaa ei saa veel kirjutada kogu tõde oma ajaloost, sest ei või solvata vanemat põlvkonda, kes enda arvates elas ausalt ja teenis oma kodumaad. Et kõiges selgusele jõuda, olevat vaja aega.
Nii võib Eesti-Vene suhete selgeksrääkimine võtta veel aastakümneid, sest nõukogudeaegsed põlvkonnad ei kao niipea. Viisakas ei ole ka kellegi surma oodata. Mõistlikum oleks tõde tunnistada.
Väike toonimuutus
Venemaa ametliku seisukoha järgi astusid Balti riigid 1940. aastal vabatahtlikult Nõukogude Liitu. Slovakkias ajakirjanikele esinedes muutis president Vladimir Putin veidi tooni: „Me suhtume austusega nende Baltimaade inimeste arvamusse, kes leiavad, et Teise maailmasõja lõpp on seotud riikliku iseseisvuse kaotamise tragöödiaga.“
Vladimir Putini lause oli väga ettevaatlik. President ei loobunud ametlikust seisukohast, kuid möönis, et Baltimaades oli ka neid, kes Nõukogude Liiduga liituda ei tahtnud.
Ei maksa ennustada, kas Venemaa astub lähemal ajal veel mõne sammu 1940. aasta sündmuste tõlgendamisel. Igatahes on Teise maailmasõja lõpu 60. aastapäeva lähenemine andnud võimaluse valjemalt Baltimaade saatusest teistele rahvastele rääkida.
Leige suhtumine
Valgas ehitatakse ja uuendatakse Euroopa Liidu raha eest vee- ja kanalisatsioonitorustikke. Töö käib ka puhkepäeviti. Vabariigi aastapäev ei olnud erandiks. Seaduse järgi makstakse riiklikul pühal töötamise eest topeltpalka ja seda võimalust töömehed ka kasutasid.
Kahjuks peame tunnistama, et vabariigi aastapäevast ei ole saanud veel pidupäeva kõigi eestlaste jaoks. Nõukogude ajast tulnud inimesed pole harjunud sotsiaalse kihistumise ja poliitilise võitlusega ning nurisevad nende pärast.
Ennesõjaaegsest Eestist olid mälestused teinud veatu klantspildi. Eesti uut iseseisvust kujutati ette kui paradiisi. Olen mitmelt inimeselt pidanud küsima – kes pidi eestlastele 1940. aasta Eesti Vabariigi kätte tooma ja kust ta pidi selle võtma? Et elu paremaks muutmiseks peab midagi ise tegema, pole paljude inimeste teadvusesse tänini jõudnud. Ikka oodatakse imet teistelt ja see toob pettumusi.
Aeg läheb edasi
Ennesõjaaegne Eesti riik ei olnud kogu aeg ühesugune. Kindlasti ei saa võrrelda 1940. aastat näiteks 1925. aastaga. Eesti elu pole ka praegu enam selline, nagu see oli 1992. aastal.
Passiivne ja virisev inimene on õnnetu inimene. Loodetavasti on eestlaste hulgas optimistlikke ja aktiivselt tegutsevaid inimesi rohkem ning elu hakkab kiiremini edasi arenema.
