Eesti Vabariigi 85. aastapäeva tähistati Ottawas Eesti Seltsi korraldusel lennuväe ohvitseride kasiinos. Kanada hümni saatel saabusid noorte poolt kantuna Kanada ja Eesti lipud. Teadustajana esines seltsi esimees Margus Aruja, kes ütles ka avasõna. Tervituse esitas Eesti Suursaatkonna asjur Sulev Roostar, millele järgnes Ottawa Läti Seltsi tervitus Andris Kesterise poolt.

Kaarel Roostar esitas Matthias Johann Eiseni luuletuse „Õnnesoov isamaale“, millele järgnes Ottawa Eesti Seltsi täienduskooli õpilaste poolt R. Eespere „Ärkamisaeg“ Ülle Baumi juhatusel.

Aktusekõne pidas Taani suursaadik Kanadas Svend R. Nielsen, kes alustas oma kõnet esimestest kokkupuudetest ajaloos taanlaste ja eestlaste vahel. See oli kuningas Waldemari sõjakäik Eestisse 1219. aastal, milleks tal oli paavstilt luba, et esmajoones paganatele ristiusku tuua. Teiseks avanesid siis võimalused kontrollida vaheltkasuga kaubandust Bütsantsi ja sealse piirkonnaga kogu Euroopas. Sõjakäigu algus oli äge. Taanlased olevat olnud kaotusseisus, kuid siis oli taanlastele taevast kukutatud punane lipp valge ristiga. Sellest julgestatuna võideti taanlaste poolt lahing ning sellele järgnevalt terve sõjakäik.

Suursaadiku esimene isiklik kokkupuude eestlastega oli 1995.a., kui ta määrati viieks aastaks Eestisse suursaadikuks. Saabudes Stockholmist parvlaeval Tallinna sadamasse, jäi eriti meelde Tallinna ilus siluett.

Kõneleja rääkis oma saabumisest sadamasse ja autode mahalaadimisest laevalt; protseduur kestis 4 tundi. Ajaliselt langes see Eesti Vabaduspäeva pidustuste algusesse ning temaga rutati kohe paraadile.

Juba oma esimestes raportites oma välisministeeriumi pidi ta teatama, et Eesti riigi majanduse ülesehitus on juba alanud vastandina teistele samas olukorras olevatele riikidele. Sõjavägi oli küll väike ja vähese relvastusega, kuid väljaõpe edenenud ja moraal hea. Selle alalhoidmiseks saadeti mõned ohvitserid Taani sõjakooli täiendusõppele. Esmajoones oli huvi ja lootus kohe NATOsse pääsemiseks, mis aga kujunes paiguti üsna problemaatiliseks Venemaa vastuseisu ja ähvardava hoiaku tõttu. Euroopa Liidu suhtes oli algul vaid leiget huvi märgata. Järgmised aastad näitasid Eesti sitkeid ülesehitussaavutusi ja kuna NATOsse sissepääs paistis üsna kauge olevat, siis selle võrra suurenes ka Euroopa Liitu astumise vajadus ja huvi. Üksi seistes ei olnud Eesti põllumajandustoodetel mingit võimalust Euroopa turule pääsuks. Talle meenusid ennesõjaaegsed aastad, kus põllusaaduste turustamisel Euroopasse oli Eesti Taanile tõsiseks konkurendiks. Pärast sõja lõppu, kui nõudmine toiduainete vastu Euroopas jälle päevakorrale tõusis, oli Taanis tunda Eesti toodete puudust, mis muidugi Taani olukorda Eesti konkurentsi äralangemise tõttu tunduvalt kergendas.

Taani oli liitudesse pürgimise rõhu muutuse osav arusaav, ning tal tuli pidevalt Brüsseli koosolekutel selgitada, et Eesti primaarne huvi oli eeskätt turvalisuse ja julgeoleku saavutamine. Samaaegselt Taani püüdis Brüsselis ja Londonis liitude liikmeid veenda, et juba geograafilise asendi tõttu moodustub piirkonna grupp, kuhu kuuluvad Rootsi, Soome, Taani, Norra koos Eesti, Läti ja Leeduga, kellel on samad nii majanduslikud kui ka poliitilised huvid. Nende riikide arusaamine on, et kõik osalejad on läbirääkimistel võrdsed vaatamata suurusele. Taani on selles suunas üsna palju saavutanud, eriti Euroopa Liidu eesistujamaana.

Järgnevalt kõneles aktusel langenute mälestuseks Erich Järvlepp, millele järgnes leinaseisak.

Muusikalises osas esines viiulil Jaak Liivoja.

Asjur Sulev Roostar andis Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli nimel aumärgi lennuväekolonel Margus Arujale — Kotkaristi Kuldristi teenete eest Eestis 1995.a. Kanada sõjaväeatasheena, konsulteerides eesti sõjaväe loomist.

Pärast lõppsõna lauldi Eesti hümn ning toimus lippude väljaviimine. Järgnes seltskondlik koosviibimine. Tänavalaste abistamise programmi Eestis tutvustas Tiit Kauri. Selle toetuseks oli organiseeritud loterii väärtuslikkude võitudega.

Märkmed: