Ottawas tähistati Eesti Vabariigi 86. aastapäeva 21. veebruaril toimunud aktuse ja sellele järgnenud koosviibimisega lennuväe ohvitseride kasiinos.
Aktus algas lippude sissetoomise ja Kanada hümniga. Avasõna ütles seltsi esimees Margus Aruja, tervitades külalisi, eriti Eesti Vabariigi Ottawa Suursaatkonna asjurit Argo Küünemäed koos abikaasaga.

Järgnesid ettekanded Ottawa täienduskooli õpilaste kõnekoorilt Ülle Baumi juhatusel; Kai Võsamäe esitas luuletuse „Isamaa ja emakeel“ ning Tõnu Prost Lydia Koidula luuletuse „Kodu“.

Aktusekõnes keskendus Argo Küünemäe Eesti tänasele olukorrale ja tulevikule, öeldes, et 12 aastat on meie rahva ja riigi seisukohalt lühike aeg, ent kui võrrelda Eesti majanduslikku ja ühiskondlikku taset 1991. aastaga, võime väita, et ära on tehtud uskumatult suur töö. „Ja siin on oma osa ka Kanadas elavatel eestlastel, kes nõu ja jõuga on aidanud Eesti riiki taastada,“ ütles kõneleja, lisades, et see on tegelikult suure töö algus, mitte lõpp.

Eesti on maailmakaardil tagasi, kuuludes riikide perre, kus peetakse lugu sellistest väärtustest nagu demokraatia, inimõigused, ja sõnavabadus. Edasi küsis hr. Küünemäe, kas väike Eesti riik oma piiratud ressursside ja 1-miljonilise rahvaarvuga suudab üldse globaliseeruvas maailmas ellu jääda. Meie eripära on andnud meile elujõu ja meie esivanemad on üle elanud Saksa ristirüütlid, Taani ja Rootsi kuningavõimu, Vene tsaarivõimu ja paljud meist ka ise kommunismi repressioonid, meenutas kõneleja. „Ja me oleme ikka elus ja meil on oma riik, küll väikene aga oma,“ toonitas ta ning tõi kuulajate silme ette Eesti saared, metsad, põllud ja talud, kus vanamemmed veel praegugi kodus leiba küpsetavad.

Oma eripärale ja sisukusele toetudes suudame ka globaliseeruvas maailmas toime tulla tingimusel, et me ei sulgu hukutavasse kinnisesse ruumi, nentis kõneleja ja käsitles siis Eesti arengusuundi, sihte ja tulevikuväljavaateid seoses peatse ühinemisega Euroopa Liidu (EL) ja NATOga. Ta rõhutas selliseid olulisi aspekte nagu usaldusväärsus, vastutustundlikkus, süsteemsus, professionaalsus ning töö.

Hr. Küünemäe sõnul tahab Eesti olla ELis selliste muutuste meister, mis tulevad kasuks nii Eestile kui ELile. Ta tõi esile mitmeid eesmärke, mida Eesti taotleb ELi liikmesriigina (riikide võrdsus ja võrdne kohtlemine; muuta EL aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks ja teadmispõhisemaks majanduseks; võtta kasutusele Euroopa ühisraha euro; aktiivselt osaleda „uute naabrite poliitika“ kujundamisel; põllumajanduspoliitika liberaliseerimine ja võrdsete konkurentsitingimuste loomine; ELi jätkuv laienemine ning ELi kogu toimimise muutmine avatumaks ja läbipaistvamaks, nii et oleksid kaitstud ühtaegu suurte ja väikeste riikide huvid). Eriti olulised on Eesti jaoks ELis välis- ja julgeolekupoliitika küsimused.

Eesti peab ELi riigina ülioluliseks üleatlantilist suhet, rõhutas hr. Küünemäe. ELi kaitsealgatused ei tohi hakata konkureerima NATOga, vaid peaksid neid täiendama.

Käesolev aasta on meie riigi jaoks murranguline, kuna seoses euroatlantiliste struktuuridega ühinemisega muutub ka meie riigi julgeolekupoliitiline seisund. Seoses sellega valmivad juba k.a. algul kolm omavahel seotud riigikaitse tugiteksti: Eesti julgeolekupoliitika alused; sõjalise kaitse strateegia kava ja kaitsejõudude arenguplaan aastani 2010. Kõneleja nimetas, et viimase aja sündmused Venemaal ja mitmete kõrgete ametnike süüdistused Eesti ja Läti aadressil näitavad, et Venemaa ei jaga Lääne arusaamu demokraatiast ja inimõigustest ning seab suurriikluse, mõjusfäärid ja majanduspoliitilised huvid nendest kõrgemale. Siiski tuleb Venemaaga dialoogi pidada. „Kätlemise komme olevat tekkinud omal ajal soovist haarata vastase mõõgakäsi, et too ei saaks relva tupest tõmmata, “ lõpetas Argo Küünemäe oma aktusekõne, lisades, et ühise Euroopa ehitamine on protsess, mis loob meile arengueeliseid, mis jääksid Eestile üksinda olles kättesaamatuks.

Langenute mälestamise tseremoonia viis läbi Talvesõja veteran Erich Järvlepp, nentides, et mälestussammaste püstitamine veteranidele ei kulge alati hõlpsalt. Ta meenutas 2003.a. Pärnusse püstitatud mälestussammast II maailmasõjas Eesti vabaduse eest võidelnuile, mis mõne päeva järel oma kohalt kõrvaldati.

Tiit Kauri rääkis Eesti tänavalaste heaks käivitatud programmist, mille raames saadeti 2003.a. kodumaale 15.000 dollarit. Kohapeal oli tänavalaste toetuseks korraldatud loterii.

Aktuse lõppsõnas teemal „Eurooplased kogu maailmas“ vaatles prof. Illimar Altosaar ELi liikmesriikide kodanike seisundit.

Aktus lõppes lippude väljaviimise ja Eesti hümniga. Järgnes seltskondlik koosviibimine kohvilauas.

Ametlik vastuvõtt

Teisipäeval, 24. veebruaril toimus kl. 12-st kuni 2-ni p.l. Ottawa hotellis Sheraton Eesti Vabariigi 86. aastapäeva puhul Ottawa Eesti Suursaatkonna vastuvõtt kutsutud külalistele. Külalisi võtsid vastu ja tervitasid suursaatkonna asjur Argo Küünemäe abikaasaga.

Vastuvõtul viibisid Kanada parlamendi alamkoja spiiker Hon. Peter Milliken, Kanada välisministeeriumi Euroopa osakonna aseminister (Assistant Deputy Minister, Europe Branch) Paul Dubois ja Euroopa osakonna peadirekor David Preston (Director General, Central and South Europe Bureau) ning Balti, Kesk-Euroopa ning Ida-Vahemeremaade büroo direktor Marta Moszcenska (Director, The Baltic, Central European and Eastern Mediterranean countries division).

Kohal olid ka Eesti naaberriikide Soome, Läti ja Leedu suursaadikud. USA-d esindas nende suursaatkonna minister-nõunik Brian M. Flora.

Vastuvõtul viibisid ka Poola, Norra, Hispaania, Horvaartia, jt. riikide suursaadikud.

Torontost olid vastuvõtule saabunud Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esindajana Priit Aruvald; Montreali Eesti Seltsi esindasid Richard. Leitham abikaasaga ja prof. Martin Puhvel abikaasaga. Ottawa eestlastest olid kohal prof. Illimar Altosaar, E.-A. Kukk Shewchuk, Jüri Wallner, Erich Järvlepp, Ülle Baum, Tõnu Onu, Tõnu Saidla, Lennart Kadak jt.

Märkmed: