Torontos Tartu Instituudi juures töötav Bibliograafia Klubi tähistas Eesti Vabariigi 85. aastapäeva teisipäeval, 25. veebruaril, oma tööpäeval.

Vahetult enne pidulikku lunch’i Tartu College’i suures saalis toimus klubi aastakoosolek. Positiivsete aruannetega laabus see sujuvalt. Bibliograafia Klubi kirjastusel ilmunud Tiina Tuvikese luulekogu on läbi müüdud. Kuna selle järele on veel nõudmisi, oleme asunud uue, täiendatud kogu väljaandmisele.

Koosolekul avaldati veidi muret Tartu College’i arhiiviruumide väljaehitamise viibimise üle. Praegused ruumid ei soodusta kõige produktiivsemat tööpanust. Tuntakse puudust lukustatavaist kappidest ja töölaudadest. Ja sügavas keldris, s.t. garaazhiruumis töötavad jätkuvalt tõelised kangelased, kes vaatamata külmale oma ülesandeid täidavad. Me töömoraal on kõrge ja osalemine teisipäevastel tööpäevadel arvukas. Liikmeid on momendil üle neljakümne.

Pidulik vabariigi aastapäeva tähistav lunch algas julgustava sõnavõtuga klubi juhatajalt, dr. Endel Arujalt. Kuus liiget: Leida Tõsine, Elna Libe, Endla Kannel, Elga Niglas, Ellen Irs ja Aino Müllerbeck esitasid meeleolukalt deklamatsioonina „Ei ole üksi ükski maa“. See on üks Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti viiest uusärkamisaja lauludest, mis kord ühendasid eesti rahva „laulvaks revolutsiooniks“. …ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa! Söögipalve lausus Aadu Randpalu ja siis lasti toidul maitsta hea.

Piduliku sündmuse kõne „Vabaduspäeva mõtteid“ oli Leo Koobase kindlais kätes. Kõneleja läbis linnulennul Eesti ajaloo ja peatus pikemalt praegusaja Eestil, selle rõõmudel ja muredel. Eestlastel tuleb oma rahvuse ja iseseisvumise säilitamiseks võidelda mitmel rindel, nii väliste kui ka sisemiste ohtudega. Eesti-venelased on küll rahul oma eluga Eestis, kuid nende riigitruuduses ei saa kindel olla. Venekeelne kirjandus Venemaalt avaldab oma mõju.

Euroopa Liiduga ühinemine toob Eestile olulisi muudatusi. Eestist suurt väljarännet arvatavasti ei tule. Oleme koduarmastaja rahvas, keeleliselt ja isegi kultuuriliselt küllaltki erinevad teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Mujale Euroopasse minejad oleksid noored haritlased. Peame leidma ideid ja abinõusid, et Eesti ei muutuks rikkamatele riikidele haritud tööjõu kasvulavaks.

Läbirääkimistel Euroopa Liiduga on Eesti esindajad targasti rõhutanud juba niigi suure hulga võõrkeelsete töötajate olemasolule praegu Eestis, muidugi venelased. Leo Koobas tõi esile Aino Järvesoo püüdlusi iibe suurenemise soodustamiseks Eestis. Ta sai tuhandeid pooldavaid kirju, kuid poliitikud jäid suures osas ükskõikseks. Ellen Irs lisas sellele hiljem oma mõtisklusi sellest haruldasest ja omakasupüüdmatust eesti naisest.

Eesti rahva tuleviku kindlustamiseks tuleb meil kinni pidada oma keelest ja traditsioonidest, kasvatada rahvuslikku uhkust ja võidelda eestlasile kallite väärtuste eest. „Bibliograafia Klubi liikmed sammuvad selles suhtes esirinnas,“ väitis kõneleja. „Võime kindlad olla, et nad jätkavad eestikeelse vaimuvara hooldamist ja kättesaadavaks tegemist kaasmaalastele ja huvilistele väljaspool eesti ühiskonda,“ lõpetas ta. Teadustaja Aino Müllerbeck tänas kõnelejat sisukate mõtete eest K.E. Söödi luuletusega aastast 1901, „Nad ütlesid“.

Veel elab Eestis usku, lootust
ja õigust, vabadust.
Veel ausaks ettevõtteks julgust
ja eluks armastust.

Jah, Lauri Vahtre aktusekõnes 23. veebruaril Torontos avaldatud eesmärk eesti ühiskonna taastamiseks on ehk kõige kiuste siiski lootusrikas!

Kauniks punktiks Bibliograafia Klubi vabariigi aastapäeva üritusele luges Erika Solom Henrik Visnapuu luuletuse aastast 1944: „Me tõuseme kõige kiuste“.

Meie pidulikule lunch’ile järgnes pildistamine, jäädvustamaks tulevikule gruppi inimesi, kes tegutsevad Eesti riigi ja eestluse säilitamiseks.

Märkmed: