Pühapäeval, 25. veebruaril kogunes Hamiltoni ja ümbruskonna eestlaskond kiriku allsaali, et pidulikult tähistada Eesti Vabariigi 88. aastapäeva. Aktusele eelnes jumalateenistus, kus teenis õp Aasa, orelil Kara-Lis Coverdale. Õpetaja jutlus oli päevakohane, tuletades meelde neid ohvreid, mida eesti rahvas kandis vabaduse saavutamiseks ja hiljem selle kaitseks.
Aktus algas O Canada laulmisega, palvuse ütles õp Aasa. Avasõna oli Hamiltoni koguduse laekurilt Andres Adlerilt, kes tuletas meelde päeva tähtsust ja tervitas kokkutulnuid. Langenute mälestamise viis läbi Hamiltoni Võitlejate Ühingu liige Endel Lindaja, nimetades, et kui poleks olnud neid eesti mehi, kes olid valmis ohverdama oma elu isamaa eest nii Vabadussõjas, kui ka II maailmasõjas, siis poleks meiegi koos, tähistamas seda päeva. Kahjuks pole aga ükski praegustest Eesti valitsustest tunnustanud mehi, kes seisid vastu venelastele II maailmasõjas kui vabadusvõitlejaid. Leinaseisaku ajal laulis trio: Merike Koger, Õie Saar ja Hilda Sepp „Tuhanded jäljeta hauad“. Hästi läbimõeldud ja huvitava aktusekõne pidas Ivar Rammo. Peatunud esmalt eestlaste saavutustel Torino taliolümpial, käsitles kõneleja globaalsuse mõistet ja arutles Eesti koha üle tänases maailmas. Kõnes oli juttu Eesti Vabariigi rajamisest 1918. a., aga ka Eesti meeste kangelaslikust võitlusest II maailmasõjas saksa mundris. Edasi peatus I. Rammo Eesti majanduslikel ja kultuurilistel saavutustel ning tema omapäral, nentides, et riiklik stabiilsus on saavutatud Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemise kaudu. Hr. Rammo kõneles veel maailma rahvaarvu plahvatuslikust kasvust ja mitmetest probleemidest, mis takistavad demokraatia arengut ning majanduslikku õitsengut. Ta taunis demokraatia lämmatamist Venemaal, mida harrastab president Vladimir Putini diktaatorlik rezhiim, ja õõnestustöö jätkumist Balti riikide suhtes. Toonud näiteks Dresdeni Jumalaema kiriku taastamise, mis sai teoks saksa rahva ja ka endiste vaenpoolte ühistööna, väljendas kõneleja lootust, et kunagi avaldab ehk ka Venemaa ajaloolised sündmused moonutamata kujul, mis aitaks kaasa leppimisele ja Eesti haavade paranemisele ning hajutaks Eesti idataevast vimma ja umbusu pilved. Aga kui vaja, siis oskame end ka kaitsta relvadega, nagu seda tegid vabadusvõitlejad 88 aastat tagasi ja eestlaste üksused II maailmasõjas, kinnitas kõneleja.
Kirjaliku tervituse Kitcheneri Eesti Seltsilt luges ette teadustaja Laura Eichenbaum.
Aktusel anti välja stipendiumid. Hamiltoni Eesti Seltsi stipendiaatideks olid Erik Must ja Rudy Zutis. Pensionäride klubi stipendiaadiks oli Jonathan Ribicky, Selma Esteri tütrepoeg. Kõik kolm on esimest aastat õppimas kõrgkoolis.
Muusikalises osas esitas Alfred Kuusi õpilane, Hanno Bohl kuus kandlesoolot. Esitatu oli suurepärane ja on kahju, et teda saab nii harva kuulda. Võib julgelt öelda, et Hanno kuulub samasse klassi Tiit Kaoga. Kara-Lis Coverdale esitas klaveril meisterlikult kaks pala F. Chopinilt ja C. Debussylt. Kara-Lis alustas Hamiltoni koguduse jumalateenistustel organistina algul klaveril, nüüd aga kõlab orel tema sõrmede all täies registris. Samuti on ta tunnustatud hea solistide saatjana.
Lõppsõna ütles seltsi esinaine Merike Koger, kes tänas kõiki kaasaaitajaid aktuse heaks kordaminekuks. Lillekaunistus aktusesaalis, mille valmistas Regina Toomsalu, oli Hamiltoni Eesti Skaudisõprade Seltsi poolt.
Järgnes kolmekäiguline maitsev lõunasöök, valmistajateks seltsi daamid, peakokaks Evi Pertens. Kõik osavõtjad jäid pakutuga rahule ning seega läks Hamiltoni Eesti Seltsi ajalukku jällegi üks hästiõnnestunud üritus.
•••
Oli teisigi aastapäeva märkimisi, sest paar päeva varem tähistati ka Hamiltoni Eesti Pensionäride Klubis pidulikumalt Eesti Vabariigi aastapäeva. Klubi daamid olid valmistanud maitsva külmlaua ja klubiruum oli kaunistatud päevakohaselt. Klubi esimees Härnald Toomsalu luges katkendi raamatust "Eesti Vabadussõda". Hästiõnnestunud ja rahvarohke üritus.
Vabariigi aastapäeva tähistamine Hamiltonis
Eestlased Kanadas | 17 Mar 2006 | u.EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
