Kokkutulekul osalenud Cedar Ridge Creative Centre'i terrassil
Cedar Ridge (algselt Uplands) asub Scarborough golfiväjakute piirkonnas ja see kuulus esmalt James Humphreyle alates aastast 1844. Praegune Cedar Ridge’i maavaldus kuulub Scarborough linnale ja koosneb kolmest 1912. aastal rajatud ehitisest.
Meie kokkutulek toimus esinduslikus peahoones, kus paikneb ka Cedar Ridge Creative Centre. Kohal oli umbes poolsada vabatahtlikku ja Ehatare administratsioon.
Koosviibimise avas Ehatare tegevusjuht Rosemarie Lindau tutvustuse ja tänusõnadega. Seekord öeldi eriline tänu mitmele Ehatare elanikule, kes olid samuti kutsutud sellele peole. Rosemarie jagas südamlikult tunnustust elanikest tublidele abilistele: Helmi Laul, Endla Nagel, Ervin Aleve, Eduard Kolga, Herman Pallas ja Oldi Põder, keda tervitati aplausiga.
Ehatare elu on aktiivne ja mitmekülgne: seal toimuvad kontserdid, koosviibimised, jumalateenistused jpm. Aga ehatarelastele on antud võimalus osaleda ka meie ühiskonna suurematel üritustel. Selleks tellitakse ühissõidukid. Siingi on tarvis vabatahtlike abi; nende registreerimine eelolevateks sündmusteks toimus samas.
Pastor Jüri Puusaagi söögipalvele järgnes Ehatare kokkade valmistatud maitsev lõunasöök ja kohvilaud. Kohvilauas ütles tervitus- ja tänusõnu Eesti Abistamiskomitee nimel Hilja Kuutma. Betti Alveri luuletuse „Helde andja“ luges Helju Kruuv.
Ehatare praegune tegevdirektor Bill Cowan alustas oma sõnavõttu sooja eestikeelse „terega“ ning valgustas lühidalt juhatuse tööd ja tegevust. Ta lõpetas oma esinemise mõjusa mõttelennuga elu ja surma teemal. Helisema jäi mõte: elu ei ole ainult teekond hauda, vaid sisaldab endas palju märkimisväärset.
Igale vabatahtlikule oli varutud tänutäheks kaunis begoonia potilill. Kindlasti istutasid paljud selle oma sügisesse lillepeenrasse. Kui mitte sinna, siis jääb see õitsema meie südameisse.
Kõik osalejad avaldavad südamest tänu Ehatare juhtkonnale korraldatud meeldiva kohtumise eest. Jätkugu teil ikka hingesoojust ja armastust oma ülesannete täitmiseks.
Pärast põgusat tutvumist imeilusa varasügisese loodusega ja ühispildistamist lahkuti sooviga taas kohtuda samas paigas tuleval aastal
„Seedriseljandiku“ Loomingukeskuses toimunud koosviibimine viis mõttele, et ka vabatahtlike tegevus on loominguline.