Tead, see Ärman on kah ikke vähe opakaks läind. Uurib aga seda eesti keelt ja topib neid uuemaid sõnu oma jutu sisse. Vahel ei saa enam aru, kas kõnelen ikke oma vana sõbra Kusta pojaga vai iina kuliga. Muutkui eirab ja tuvastab ja ajab muid imelikke sõnu pudrumulgust välja. Ükspäe kõneles, et tahab uut autut osta ja küsis minu käest nõu, et misuke on kõige turvalisem. No kust mina tean, ma pole elus turbarabas tööl käind. Kui mul omal veel autu oli, sõidutasin Katat kiriku ja lapsi täienduse kooli.
No poiss sai ikke pikapeale aru, et minu man ei ole selle uue keelega miskit peale akata ja jättis mu rahule. Aga kui ma kord jutu sees nimetasin telliskivi vabrikut, siis tema kohe parandas, et tuleb ütelda tellisetehas. No kui tellis enam kivist ei ole, ea küll, aga mispoolest see tehas parem on kui vabrik? Kas vabrikus vabritseeritasse ja tehases tehasse? Kus poiss läks puhevile, tõi mulle ulga paprit ette, mis eesti keele seletamise sõnaraamatust välja prinditud (just nisukest sõna ta kasutas).
Ma siis uurisin oolega ja sain teada, et on juustu- ja vorstivabrik, aga konservitehas. On sitsi- ja kalevivabrik, aga plastmassitehas. Aga kõige naljakam paistis, et klaasi, leiba, sementi, suhkurt ja õlut saab mõlemalt poolt, vabrikust ja tehasest. Akkasin mõtlema, et kumb peaks parem olema, kas vabrikuõlu vai tehaseõlu. Vist ikke tehases tehasse kangem. Leiba tehti meil vanaste kodus, nii et Katal oli ikke kohe oma tehas. Aga kaapekakk, see kõikse parem ja krõbedam, see oopis meisterdati, nii et selle kohta peaks ütlema meisterei. Ja õlut tegelikult pruuliti, aga selle jaoks sõna ei ole, tuleks vist teha vai vabritseerida.
Veel akkas mulle üks sõna silma ja see oli valerahavabrik. Aga õige raha kohta pold sõna olemaski. Kata tuli, vaatas kah ja ütles, et valerahavabrik peab olema, sest õige raha on kõik vale inimeste käes. Viina jaoks on küll vabrik ja salaviina jaoks kah, aga minu mäletamist mööda ei vabritseeritud küll kumbagi. Õiget viina osteti ja salaviina ehk samagonni aeti. Ärman ütles, et ostikut ega aedikut kumbagi sõnaraamatus ei ole.
Paari asja ma küsisin Ärmani käest veel. Vanasti olid vabrikutöölised, aga tehasetöölistest pole mina kuuld, kuhu need kadusid? Ja vabrikusse kutsuti vilega, kas tehasesse aeti teibaga? Poiss akkas nohisema ja jäi vakka.
Vata nisukesed need nüütse aja inimesed on. Kõik on kanged sind õpetama, aga niipea kui akkad nende õpetust kontrollima, on nina viltu ja jutt otsas.
Vabrikud ja tehased
Meelejahutus | 22 Sep 2011 | Kargu KarlaEesti Elu
Meelejahutus
TRENDING
